Redaktsioon: 4. märts 2016, kell 09:54 redigeeri Ajraddatz (arutelu \| kaastöö) 8 muudatust P Tühistati kasutaja 194.106.110.156 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Iifar. ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. juuni 2016, kell 18:18 redigeeri eemalda Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 071 muudatust P link par (+masintoim) using AWB Uuem muudatus →
31. rida: == Botaanilised tunnused == [[Narmasjuurestik]] areneb 4–8 [[idujuur]]est. [[Kõrs]] on seest õõnes ning selle pikkus on tavaliselt 110–200  cm. [[Leht]]edel on [[lehetupp]], [[lehelaba]] ja [[kõrvakesed]]. [[Õisik]]ul on pea, lüliline peatelg ja kaheõielised [[pähik]]ud, mille alusel paiknevad 2 liblet. [[Õis\|Õiel]] on [[emakas]] ja 3 [[tolmukas\|tolmukat]] ning seda ümbritsevad välis- ja sisesõkal. Viljadeks on paljasteralised [[teris]]ed.<ref name="pikk2">{{netiviide \| URL = http://www.pikk.ee/est/taimekasvatus/Teraviljakasvatus/rukis/botaanilineiseloomustus\| Pealkiri = "Rukki botaaniline iseloomustus"\| Väljaanne = www.pikk.ee\| Väljaandja = Eesti põllu- ja maamajanduse infoportaal\| Kasutatud = 13.01.2011\| Keel = }}</ref> ==Rukkikasvatus== [[Pilt:Ear of rye.jpg\|pisi\|Rukkipõld]] Kasvatatakse [[talirukis~~\|talirukist~~]]t, mis talvitub [[oras]]ena lume all ja suvirukist, mida saab koristada veel samal aastal. Vili koristatakse augustis. Sageli valmistab probleeme lamandumine, mis ei lase rukist koristada kuivalt ja idanemata.<ref name="leibur"/> Rukkikasvatus Eestis on viimastel aastatel kasvanud. 2005/2006 kasvatatati meil 20 385 tonni rukist, 2007/2008 aga 60 967 tonni. Sellest läks 2007/2008 inimtarbimisse terakaalus 28 544 tonni, tööstuslikku tarbimisse 8301 tonni, seemneks 6257 tonni ja loomasöödaks 1901 tonni. Tarbimine inimese kohta oli tootekaalus jahuekvivalendina 14,3  kg.<ref name="SA">''Põllumajandus arvudes. 2008'', Statistikaamet, 2009. ISBN 978-9985-74-468-0.</ref> Eesti tuntuim rukkiaretaja oli [[Sangaste mõis]]a omanik krahv [[Friedrich Georg Magnus von Berg]]. [[1939]] ostis [[Eesti Sordiparanduse Selts]] krahvi pärijatelt tolle rukkisordi edasiaretamise õiguse, tänapäeval jätkub töö [[Jõgeva Sordiaretuse Instituut\|Jõgeva Sordiaretuse Instituudi]] Sangaste aretusjaamas. Krahvi pojapoeg Victor on jätkanud Sangaste rukki aretamist [[Kanada]]s, väidetavalt valmistatakse Sangaste rukki järeltulijast viskit Canadian Gold.<ref name="loss">{{netiviide \| URL = http://www.sangasteloss.ee/index.php?page=811 Sangaste Loss\| Pealkiri = Harri Kübar ''Sangaste rukki lugu''\| Väljaanne = www.sangasteloss.ee\| Kasutatud = 19.08.2010\| Keel = eesti}}</ref> Eestis on aretatud rukkisordid 'Sangaste', 'Vambo', 'Tulvi', 'Elvi' jt. 94. rida: {\| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" \|+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit"/> \|+[[Toiteelemendid]]<ref name="toit">{{netiviide \| URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/\| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"\| Väljaanne = www.nal.usda.gov\| Kasutatud = 29.12.2010\| Keel = inglise}}</ref> ! Toiteelement ! Väärtus <br>100 g kohta 143. rida: \| μg \|- \|colspan="3"\|(1 g = 1000  mg; 1  mg = 1000 μg) \|} {\| class="wikitable" align=left style="font-size: 87%;" \|+[[Vitamiinid]]<ref name="toit"/> \|+[[Vitamiinid]]<ref name="toit">{{netiviide \| URL = http://www.nal.usda.gov/fnic/foodcomp/search/\| Pealkiri = "USDA National Nutrient Database"\| Väljaanne = www.nal.usda.gov\| Kasutatud = 29.12.2010\| Keel = inglise}}</ref> ! Vitamiin ! Väärtus <br>100 g kohta 192. rida: \| μg \|- \| [[Luteiin]]+<br>[[~~zeaxantiin~~zeaksantiin]] \| 54,0 \| μg 334. rida: [[Kategooria:Eesti kultuurtaimed]] [[Kategooria:Eesti kõrreliselaadsed]] [[ar:شيلم]]

Rukis: erinevus redaktsioonide vahel