'''Lühhike öppetus''' (Lühike õpetus) oli esimene eesti keeles ilmunud perioodiline väljaanne.
See ilmusIlmus aastatel 1766–1767 [[Põltsamaa]]l [[Peter Ernst Wilde]] väljaandel. Lühhikeses öppetuses kirjeldati lihtsaid meditsiinilisi abinõusid, mida ka talupojad võisid kasutada.
VäljaandeEsimese vihiku täielik nimipealkiri oli: ''Lühhike öppetus mis sees monedmonned head rohhud täeda antakse, ni hästi innimeste kui ka veisteweiste haigusse ning viggadustewiggaduste vastowasto, et se kellel tarwis on, woib moista, kuida temma peab nou otsima ning mis tulleb tähhele panna igga haigusse jures. Selle körwas on weel muud head nouud, öppetussed ning maenitsussed leida, keik meie Eesti ma rahwa kassuks ning siggidusseks üllespantud.''. Alates teisest jaost ilmus pealkiri lühemal kujul: ''Lühhikesse õppetusse mis sees monned head rohhud ning nouud teäda antakse, teine tük.''
See ilmus kord nädalas, igal andel oli 4 lehekülge ning kokku ilmus 41 väljaannet.
Wilde saksakeelsed tekstid tõlkis eesti keelde [[August Wilhelm Hupel]]. 25 esimest numbrit tõlgiti ka [[läti keel]]de: "[[Latviešu Ārste]]" (tõlkijaks oli praost J. Lange).▼
▲Ilmus kord nädalas, igal numbril ("tükil") oli 4 lehekülge ning kokku ilmus 41 numbrit. Wilde saksakeelsed tekstid tõlkis eesti keelde [[August Wilhelm Hupel]]. 25 esimest numbrit tõlgiti ka [[läti keel]]de: "[[Latviešu Ārste]]" (tõlkijaks oli praost J. Lange).
== Hinnangud ==
Lühhikeses öppetuses ei ilmunud uudiseid, mistõttu ei saa seda pidada [[ajakiri|ajakirjaks]]. Mõned allikad kirjeldavad seda kui [[Ajaleht|ajalehte]], teised kui nädalakirja või hoopis kui 41-köitelist raamatut.
Lühhikest öppetust peetakse üldiselt esimeseks eestikeelseks ajakirjaks. Mõned allikad kirjeldavad seda hoopis kui 41 osas ilmunud raamatut.
Esimeseks eestikeelseks ajaleheks peetakse 1807 ilmunud [[Tarto maa rahva Näddali-Leht]]e.
