Hjalmar Mäe: erinevus redaktsioonide vahel

[[Saksa tsiviilvalitsus Eestis|Saksa tsiviilvalitsuse]] – Eesti kindralkomissariaadi – tegevus Eestis lõpetati [[18. september|18. septembril]] [[1944]]. [[Eesti_lähiajalugu#Teine Nõukogude okupatsioon|Nõukogude vägede sissetungimisel]] lahkus H. Mäe laevaga [[Danzig]]i ning hiljem sealt edasi [[Austria]]sse.

 

 

[[4. jaanuar]]il [[1945]] vabastati ta [[Eesti Omavalitsus]]e juhi ametikohalt.

 

 

 

 

[[Eesti Rahvuslaste Kogu Austraalias]] auliige.

 

[[Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon|Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni]] hinnangul oli Hjalmar Mäe Eesti Omavalitsuse kõrgemasse juhtkonda kuuluvana koos Saksa ametiasutustega vastutav [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal Eestis toime pandud kriminaalsete tegude eest ning kaudselt vastutav ka Saksa okupatsiooni ajal vabatahtlikest moodustatud sõjaliste üksuste ja [[politseipataljon]]ide tegude eest väljaspool Eesti piire.<ref>Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon. II etapp – Saksa okupatsioon Eestis aastatel 1941–1944 [http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/conclusions_ee_1941-1944.pdf]</ref>

 

Eesti [[ajaloolane|ajaloolased]] [[Herbert Lindmäe]] ja [[Peep Varju]] on Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni töö tulemusi teravalt kritiseerinud: hukka saab mõista vaid neid kuritegusid, mis on vaieldamatult tõendatud;<ref>Kilode viisi arhiividokumente andsid sama vastuse: Zuroffil pole tõendeid.[http://epl.delfi.ee/news/eesti/kilode-viisi-arhiividokumente-andsid-sama-vastuse-zuroffil-pole-toendeid.d?id=50945048] Eesti Päevaleht, 25. jaan 2003.</ref> igasugused oletused, arvamused ja komisjoni uskumised, millel ei ole tõenduslikku katet, on lubamatud; tegemist ei ole tõsiselt võetava uurimusega, vaid pigem ebateadusliku propagandistliku tekstiga, mis on [[eesti rahvas]]t halvustav, tendentslik ning tõele mittevastav.<ref>Herbert Lindmäe. "Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportile". [http://kultuur.elu.ee/ke505_okupatsioon.htm] Kultuur ja Elu, 3/2011.</ref><ref>Peep Varju. "Eesti rahva vastupanuvõitluse hindamine". [http://kultuur.elu.ee/ke512_vastupanu.htm] Kultuur ja Elu, 2/2013.</ref>

 

{{Tsitaat2|''Nii nagu minu elu kuulub eesti rahvale, nii kuulub ka iga eestlase elu eeskätt eesti rahvale ja mitte temale endale. Need kohused on igal eestlasel täita, ja nõnda on ka minu kohuseks, hoolimata igasugustest isiklikest tunnetest, olla karm seal, kus see eesti rahva huvides on tarvilik, ja painduv seal, kus see eesti rahva huvides on kasulik.''|Kõnest 22. juunil 1943 Tallinnas.}}

 

{{Tsitaat2|''... meie kodumaa muutus sõja käigus teise võõra riigi poolt vallutatud, okupeeritud alaks. Olime kahe võitleva riigi vahele sattunud, mis meid sundis otsustama oma kodumaa eest võitlema, Eesti eest võitlema, milline võitlus nüüd veel raskem, sest puudusid täiesti 1939. aasta eeldused võitluseks. Me polnud enam ise võimelised oma kodumaa eest võitlema, võisime seda teha vaid koos teise riigiga. Meil oli valida: kas Nõukogude Vene poolel sakslaste, meie kodumaa okupantide vastu või Saksamaa poolel meie iseseisvuse kõrvaldanud Nõukogude Vene vastu. Rohkem valikut üldse polnud. Kui mõni mõtleks Inglismaale - Inglismaa oli Nõukogude Vene liitlane, Prantsusmaa samuti ja USA samuti - kõik need mõtted tähendasid vaid võitlust Nõukogude Vene poolel Saksamaa vastu. Kumb neist pooltest oli siis õige, kumb oli vale?''|''Kuidas kõik teostus: minu mälestusi''. Stockholm 1993, lk 46.}}

 

 

==Teosed==

*[[Alfred Rosenberg]]

 

{{viited}}

 

*Vaatleja. "Hjalmar Mäe "volitused"". – Teataja, 10. veebruar 1979, nr 3, lk 4.

 

 

{{Commonskat|Hjalmar Mäe}}

{{JÄRJESTA:Mäe, Hjalmar}}

[[Kategooria:Eesti poliitikud]]

[[Kategooria:Sündinud 1901]]

[[Kategooria:Surnud 1978]]