Erinevus lehekülje "Hjalmar Mäe" redaktsioonide vahel

Eemaldatud 24 baiti ,  4 aasta eest
P
resümee puudub
P
[[Saksa tsiviilvalitsus Eestis|Saksa tsiviilvalitsuse]] – Eesti kindralkomissariaadi – tegevus Eestis lõpetati [[18. september|18. septembril]] [[1944]]. [[Eesti_lähiajalugu#Teine Nõukogude okupatsioon|Nõukogude vägede sissetungimisel]] lahkus H. Mäe laevaga [[Danzig]]i ning hiljem sealt edasi [[Austria]]sse.
 
Hjalmar Mäe oli [[Rahvusvaheline Komitee Ida-Preisimaal Toimunud Bolševistlike Roimade Uurimiseks|Rahvusvahelise Komitee Ida-Preisimaal Toimunud Bolševistlike Roimade Uurimiseks]] esimees.<ref>"Bolshevike veretööd Ida-Preisis". – Eesti Sõna, 4. oktoober 1944, nr 220, lk 1.</ref>
 
[[4. jaanuar]]il [[1945]] vabastati ta [[Eesti Omavalitsus]]e juhi ametikohalt.
 
== Tegevus aastatel 1945–1978 ==
[[USA]] vägede sissetungimisel Saksamaale 1945. aasta mais sõitis H. Mäe kindral [[George Patton]]i peakorterisse [[Bamberg]]is, kus esitas märgukirjad nõudega tagada Saksamaal ja Austrias elavate eestlaste kaitse ja mitteväljaandmine [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]] ning eesti sõdurite mittejälitamine lääneliitlaste poolt, kuna sõdurid olid tema, H.Hjalmar Mäe, korraldusel [[sundmobilisatsioon|sundmobiliseeritud]] ja ametnikud täitsid vaid tema määrusi ja korraldusi ja mõlema eest vastutab seepärast tema üksi. Kindral Pattoni [[staap]] võttis tema märgukirjad vastu, H. Mäe ise aga vahistati. Ta oli sõjavangilaagris [[Freising]]is, [[Moosburg]]is, [[Darmstadt]]is ja [[Ludwigsburg]]is ja vabanes [[1947]]. aasta alguses.
 
[[Nürnbergi protsess]]il ei esitatud H. Mäele ühtegi süüdistust, teda kuulati üle tunnistajana.
 
Aastatel [[1948]]–1978 elas ja töötas H. Mäe Austrias: alguses ajakirjanikuna (1948–[[1954]]), seejärel Omavalitsuste Liidu konsultandina (1954–[[1958]]) ja ametnikuna [[Steiermargi liidumaa]] valitsuses (1958–[[1969]]). Alates [[1970]]. aastast oli ta pensionil, samal ajal tegev ka ajakirjanikuna ja publitsistina. Elu viimastel aastatel pani ta vana mehena kirja oma mälestused, mis ilmusid trükis 15 aastat pärast H. Mäe surma.<ref>''Kuidas kõik teostus: minu mälestusi''. Stockholm 1993; Tallinn 2005.</ref>
 
[[Eesti Rahvuslaste Kogu Austraalias]] auliige.
 
== Hinnangud ==
[[Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon|Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni]] hinnangul oli Hjalmar Mäe Eesti Omavalitsuse kõrgemasse juhtkonda kuuluvana koos Saksa ametiasutustega vastutav [[Saksa okupatsioon Eestis (1941–1944)|Saksa okupatsioon]]i ajal Eestis toime pandud kriminaalsete tegude eest ning kaudselt vastutav ka Saksa okupatsiooni ajal vabatahtlikest moodustatud sõjaliste üksuste ja [[politseipataljon]]ide tegude eest väljaspool Eesti piire.<ref>Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvaheline Komisjon. II etapp – Saksa okupatsioon Eestis aastatel 1941–1944 [http://www.mnemosyne.ee/hc.ee/pdf/conclusions_ee_1941-1944.pdf]</ref>
 
Eesti [[ajaloolane|ajaloolased]] [[Herbert Lindmäe]] ja [[Peep Varju]] on Inimsusevastaste Kuritegude Uurimise Eesti Rahvusvahelise Komisjoni töö tulemusi teravalt kritiseerinud: hukka saab mõista vaid neid kuritegusid, mis on vaieldamatult tõendatud;<ref>Kilode viisi arhiividokumente andsid sama vastuse: Zuroffil pole tõendeid.[http://epl.delfi.ee/news/eesti/kilode-viisi-arhiividokumente-andsid-sama-vastuse-zuroffil-pole-toendeid.d?id=50945048] Eesti Päevaleht, 25. jaan 2003.</ref> igasugused oletused, arvamused ja komisjoni uskumised, millel ei ole tõenduslikku katet, on lubamatud; tegemist ei ole tõsiselt võetava uurimusega, vaid pigem ebateadusliku propagandistliku tekstiga, mis on [[eesti rahvas]]t halvustav, tendentslik ning tõele mittevastav.<ref>Herbert Lindmäe. "Hinnang M. Jakobsoni rahvusvahelise komisjoni raportile". [http://kultuur.elu.ee/ke505_okupatsioon.htm] Kultuur ja Elu, 3/2011.</ref><ref>Peep Varju. "Eesti rahva vastupanuvõitluse hindamine". [http://kultuur.elu.ee/ke512_vastupanu.htm] Kultuur ja Elu, 2/2013.</ref>
 
== Tsitaat ==
 
{{Tsitaat2|''Nii nagu minu elu kuulub eesti rahvale, nii kuulub ka iga eestlase elu eeskätt eesti rahvale ja mitte temale endale. Need kohused on igal eestlasel täita, ja nõnda on ka minu kohuseks, hoolimata igasugustest isiklikest tunnetest, olla karm seal, kus see eesti rahva huvides on tarvilik, ja painduv seal, kus see eesti rahva huvides on kasulik.''|Kõnest 22. juunil 1943 Tallinnas.}}
 
{{Tsitaat2|''... meie kodumaa muutus sõja käigus teise võõra riigi poolt vallutatud, okupeeritud alaks. Olime kahe võitleva riigi vahele sattunud, mis meid sundis otsustama oma kodumaa eest võitlema, Eesti eest võitlema, milline võitlus nüüd veel raskem, sest puudusid täiesti 1939. aasta eeldused võitluseks. Me polnud enam ise võimelised oma kodumaa eest võitlema, võisime seda teha vaid koos teise riigiga. Meil oli valida: kas Nõukogude Vene poolel sakslaste, meie kodumaa okupantide vastu või Saksamaa poolel meie iseseisvuse kõrvaldanud Nõukogude Vene vastu. Rohkem valikut üldse polnud. Kui mõni mõtleks Inglismaale - Inglismaa oli Nõukogude Vene liitlane, Prantsusmaa samuti ja USA samuti - kõik need mõtted tähendasid vaid võitlust Nõukogude Vene poolel Saksamaa vastu. Kumb neist pooltest oli siis õige, kumb oli vale?''|''Kuidas kõik teostus: minu mälestusi''. Stockholm 1993, lk 46.}}
 
== Isiklikku ==
Hjalmar Mäe abiellus 29. detsembril 1938 [[Nõmme Rahu kirik]]us Erika Uhlbergiga.<ref>"Dr. H. Mäe abiellus". – Rahvaleht, 30. detsember 1938, nr 250, lk 7.</ref>
 
==Teosed==
*[[Alfred Rosenberg]]
 
== Viited ==
{{viited}}
 
*Vaatleja. "Hjalmar Mäe "volitused"". – Teataja, 10. veebruar 1979, nr 3, lk 4.
 
== Välislingid ==
* {{ISIK|2163}}
* [http://isik.tlulib.ee/index.php?id=1429 TLÜAR väliseesti isikud: Hjalmar Mäe]
* [http://archive.is/nJDKa Hjalmar Mäest Oru küla kodulehel]
* [http://www.nommevalitsus.org/index.php?option=com_content&view=article&id=8110&Itemid=101&lang=et Hjalmar Mäe: Kuidas kõik teostus]
* [[Toomas Hiio]]. [http://www.epl.ee/artikkel_295467.html "Hjalmar Mäe mälestused Saksa okupatsioonist Eestis ja muust"]
 
{{Commonskat|Hjalmar Mäe}}
{{JÄRJESTA:Mäe, Hjalmar}}
[[Kategooria:Eesti poliitikud]]
[[Kategooria:VäliseestlasedEestlased Austrias‎]]
[[Kategooria:Sündinud 1901]]
[[Kategooria:Surnud 1978]]