Vladimir Tšiž: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Tšiži Wundtiga seotud kirjeldused, juhendatud doktoritööd, Emil Kraepelini järeltulija ja muud pisiparandused. |
||
1. rida:
{{keeletoimeta}}
[[Pilt:Vladimir Tšiž.JPG|pisi|Vladimir Tšiž]]
'''Vladimir Fjodorovitš Tšiž (Tchisch)''' ([[9. juuni]] [[1855]] [[Smolensk]]i kubermang – [[4. detsember]] [[1922]] (1924?) [[Kiiev]]) oli Eestis tegutsenud vene
Vladimir Tšiž sündis [[Smolensk|Smolenskis]] aadliperre sõjaväelase pojana. Õppis[[Połack| Połacki]] kadetikorpuses. [[1878]]. aastal lõpetas [[Peterburi Sõjameditsiiniakadeemia]], kus omandas arsti eriala. Peale seda läks teenistusse merelaevastikusse. [[1880]]. aasta septembrini töötas ordinaatorina Kroonlinna sõjaväehaigla psühhiaatriaosakonnas. Peale esimese publikatsiooni ilmumist viidi ta üle Peterburi Psühhiaatriakliinikusse, kus ta töötas tuntud vene psühhiaatri [[I. P. Meržejevski]] juhendamisel.
Peale väitekirja kaitsmist stažeeris Tšiž tuntud psühhiaatrite juures välismaal. Täiendas oma teadmisi närvisüsteemi anatoomia alal tuntud saksa neuroloogi ja psühhiaatri [[Paul Flechsig]]i juhendamisel. Selle tulemusena ilmus [[1886]]. aastal tema raamat "Teaduslik psühholoogia Saksamaal". [[Leipzig]]is õppis Tšiž eksperimentaalpsühholoogiat [[Wilhelm Wundt]]i juhendamisel; kusjuures ta oli üks esimesi Wundti vene päritolu õpilastest. Tema esimene teaduslik artikkel ilmus Wundti toimetatud ajakirjas [[Philosophische Studien]] ja oli pühendatud komplikatsiooni katsetele. Ta märkas, et mõningatel juhtudel võidi klõpsatust kuulda juba enne, kui pendel oli jõudnud vedruni ja mõningatel juhtudel hiljem, kui pendel oli juba vedrust möödunud. See demonstreeris, et optilise ja akustilise sündmuse järjekorra hindamine on tähelepanust mõjutatud. Vaatlejal on kalduvus näha esimesena seda sündmust, millele tähelepanu on pööratud. See avastus oli aluseks edasiste erinevate ajaparadokside uurimustele, mis paelusid nii filosoofe kui ka psühholooge. Lisaks tõlkis Tšiž Wundti füsioloogilise psühholoogia õpiku vene keelde. Samuti õppis ta hüpnoosi belglase [[Joseph Delboeuf]]i juhendamisel
Aastatel 1885–1891 töötas Tšiž peaarstina Peterburi Püha Panteleimoni haiglas.
11. rida:
1888. aastast õpetas ta rööbiti arstitööga Peterburi ülikoolis kohtupsühhopatoloogiat.
Aastatel 1891–1916 oli [[Tartu ülikool]]i [[psühhiaatria]] professor ja õppetooli juhataja, psühhiaatriakateedri ja närvi- ja vaimuhaiguste kliiniku juhataja. Parandas ravi- ja põetustingimusi ning edendas teaduslikku tegevust. Kõrvuti psühhiaatriaga luges füsioloogilise psühholoogia kursust. Luges regulaarselt ka eksperimentaalpsühholoogia loenguid ja juhendas doktoritöid, mis olid selgelt eksperimentaalpsühholoogia suunaga, näiteks: eksperimendid, mis olid seotud nahapuudutuse ruumilise mäluga; aktiivsete liigutuste mälu ja visuaalse mälu uuringud; võrdlev uurimus erinevate sotsiaalsete klasside naiste puute- ja maitsmismeelte kohta; pulsi ja hingamise muutumine erinevates psüühilistes seisundites; naha tundlikkuse eksperimentaalne uurimine. Nimetatud uurimused hoidsid Tartu Ülikooli eksperimentaalse psühholoogia uurimist toimivana. See nimekiri iseloomustab hästi aga ka seda kuivõrd mittesüsteemsed olid Tšiži huvid. Mõned tema uurimustest, eriti aga sotsiaalsete faktorite mõju tajule, tekitas eelduse sarnaste probleemide populaarsuse kasvuks järgnevas psühholoogia ajaloos.
Tšiži õpilasteks olid esimesed eestlastest psühhiaatrid ja psühholoogid (Juhan Ottas, Juhan Luiga, Siegfried Talvik jt).
Vladimir Tšiž oli kogenud klinitsist, hea pedagoog ning andekas psühhopatoloogiast kirjutaja. Tšiž on psühhiaatrina analüüsinud mitmete kirjanike, filosoofide ja teiste ajalooliste isikute elukäiku ja loomingut: [[Paul I]], [[Aleksei Araktšejev|Araktšejev]], [[Puškin]], [[Auguste Comte|Comte]], [[Nikolai Gogol|Gogol]], [[Dostojevski]], [[Ivan Turgenev|Turgenev]], [[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]]. ▼
▲Vladimir Tšiž oli kogenud klinitsist, hea pedagoog ning andekas psühhopatoloogiast kirjutaja. Tšiž on psühhiaatrina analüüsinud mitmete kirjanike, filosoofide ja teiste ajalooliste isikute elukäiku ja loomingut: [[Paul I]], [[Aleksei Araktšejev|Araktšejev]], [[Puškin]], [[Auguste Comte|Comte]], [[Nikolai Gogol|Gogol]], [[Dostojevski]], [[Ivan Turgenev|Turgenev]], [[Friedrich Nietzsche|Nietzsche]].
1915. aastal ilmus tema viimane töö – "Психология деревенской частушки". Tema edaspidine saatus oli ebamäärane. Tartu Ülikooli 1916. aasta esimese semestri loengukavas oli kirjas, et V. F. Tšiž võtab osa sõjalistest tegevustest (ei ole teada, kas ta mobiliseeriti või läks sõtta vabatahtlikult). Kinnitamata andmetel suri Vladimir Tšiž 1922. aastal [[Kiiev|Kiievis]], tuntud entsüklopeedia sõnaraamatu "Granaat" andmetel suri Tšiž 1924. aastal.
57. rida:
* Владимир Федорович Чиж как психолог (1855—1922). Малоизвестные страницы жизни и научного творчества (к 150-летию со дня рождения) Часть II. ОБОЗРЕНИЕ ПСИХИАТРИИ И МЕДИЦИНСКОЙ ПСИХОЛОГИИ имени В. М. Бехтерева (2005)
== Viited ==
* Allik, J. (2006). History of experimental psychology from an Estonian perspective. ''Psychological Research, 71''(6), 618-625.
* Eesti Entsüklopeedia. (1996). Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus
{{DEFAULTSORT:Tšiž, Vladimir}}
[[Kategooria:arstiteadlased]]
| |||