Ühinenud Araabia Vabariik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
|nimi =
|lipp = [[Pilt:Flag of United Arab Republic.svg|125px]]
|lipp-tekst = [[Egiptuse lipp|Lipp]]
57. rida:
|inimarengui =
}}
'''
==Tekkimine==
Esimesel veebruaril 1958 asutatud riik oli esimene samm [[panaraabia]] poole. AÜVi asutamise algatasid Süüria poliitilised ja sõjalised juhid, kes soovisid näha Egiptust ja Süüriat ühinemas Egiptuse presidendi Gamal Abdel Nasseri võimu alla.
Panarabism oli Süürias juba enne seda populaarne, Nasseri nähti araabiamaades pärast 1956. aasta [[Suessi kriis]]i kangelasena. Sellepärast oli ka Süürias Nasseri Egiptusega ühinemisele suur toetus. Sedasorti liidu suurimaid toetajaid oli [[Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei]].
Lääneriigid hakkasid 1957. aasta keskel kartma kommunistlikku režiimimuutust Süürias; [[Süüria Kommunistlik Partei]] oli populaarsust kogumas ning äsjane sõjaväe ülemjuhataja [[Afif al-Bizri]] oli tuntud kommunist. Selle tulemusel tekkisid 1957. aasta Süüria diplomaatilised kriisid, mis pani süürlased veelgi rohkem ühinemist egiptlastega pooldama. Nasser ütles Süüria delegatsioonile, kelle seas olid ka president [[Shukri al-Quwatli]] ja peaminister [[Khalid al-Azm]], et enne ühinemist peavad nad oma valitsusaparaadi kommunistidest puhastama; süürlased vastasid, et liit Egiptusega paneks niikuinii lõpu "kommunismiohule". Egiptuse poliitik [[Abdel Latif Boghdadi]] hinnangul ei pooldanud Nasser esialgu lähedast liitu süürlastega vaid proovis liikuda pigem föderaalse liidu poole. Siiski Nasser "kartis kommunistlikku režiimimuutust rohkem" ning nõustus ühinemisega. Süüria Kommunistliku Partei, mida juhtis [[Khalid Bakdash]], esiletõus tegi muret [[Araabia Taassünni Sotsialistlik Partei|Araabia Taassünni Sotsialistlikule Parteile]], mis niigi vaevles siseprobleemide käes. Süürial oli pärast 1954. aastat, kui võimult tõugati [[Adib Shishakli]], olnud demokraatlik valitsus; rahva toetus ühinemisele peegeldus ka parlamendis.
Kui al-Bizri 11. jaanuaril 1958 isiklikult koos mitmete Süüria armeeametnikega [[Kairo]]sse sõitis, et Nasseri ühinemise osas veenda, otsustas Egiptuse president hakata kiiremini liidu suunal liikuma. Ainult valitud liidupooldajatele anti visiidist eelnevalt teada; Quwatli ja Azem said sellest teada alles päev hiljem ja nimetasid seda samaväärseks sõjaväelise riigipöördega.
Nasseri tingimused liidu osas olid lõplikud: "toimub rahvahääletus, parteid lõpetavad tegevuse ja armee ei osale enam poliitikas." Esimene punkt tundus Süüria eliidile mõistlik, teised kaks aga väga murettekitavad. Nad kartsid, et see võib teha lõpu poliitikale Süürias. Vaatamata murettekitavatele asjaoludele, teadsid Süüria ametlnikud et oli hilja tagasi pöörduda. Süüria eliit uskus küll, et selliste tingimustega liit pole hea, aga teadsid et see on parem kui meeleavaldused ja riigipööre. Valitsus oli nii suure rahva surve all, et muid variante polnud.
Egiptuse ja Süüria ametnikud allkirjastasid leppe, Azem tegi seda üsna vastumeelselt. Nasser sai uue vabariigi presidendiks ja alustas peagi puhastustööd eemaldades Süüria kommunistid ja liiduvastased valitsusest. See tähendas ka Bizri ja Azemi kõrvaldamist ametist.
[[Kategooria:Ajaloolised riigid]]
| |||