1. Eesti jalaväediviis: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P link par (+masintoim) using AWB
21. rida:
[[Pilt:Johan Laidoner01.jpg|pisi|Johan Laidoner]]
 
1. Eesti jalaväediviis saadeti Saksa okupatsioonivõimude poolt laiali 1918. aastal pärast [[Saksa keisririik|Saksa keisririigi]] vägede poolset [[Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918)|Eesti okupeerimist]] ning Saksamaa ja [[Nõukogude Venemaa]] vahel [[Brest-Litovski rahuleping]]u sõlmimist.
 
==Juhtkond ja koosseis==
40. rida:
 
==1. Eesti jalaväediviisi moodustamine==
[[Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee]] taotles luba Venemaa sõjaväevõimudelt 1917. aasta suvel 1. Eesti jalaväediviisi formeerimiseks. 1917. aasta augustis oli Vene [[PõhjarindePõhjarinne (Esimene maailmasõda)|Põhjarinde]] olukord Riia all kujunenud väga raskeks, tegelik võim sõjaväes oli läinud komiteede ja nõukogude kätte ning demoraliseerunud sõdurid lahkusid hulgakaupa rindelt. Sama olukord valitses ka [[118. jalaväediviis]]is, mis vastutas Lääne-Eesti ja saarte kaitse eest. Seetõttu suhtus eesti jalaväediviisi moodustamise mõttesse positiivselt ka Vene väejuhatus. Kuid luba sellegipoolest ei tulnud ning Eesti Sõjaväelaste Ülemkomiteel käinuks diviisi varustamine üle jõu.
 
1917. aasta novembris kutsuti Eestisse [[alampolkovnik]] [[Jaan Soots]], kes asus diviisi formeerima. Luba diviisi formeerimiseks saadi alles detsembris. 6. detsembril 1917 allkirjastas J. Soots diviisiülema kohusetäitjana esimese päevakäsu ning alustas Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee korraldusel Eesti diviisi formeerimist. Jaan Soots ei olnud diviisiülem kaua, enne jõule 1917. aastal asus diviisiülema ametikohale Soomes tagasi jõudnud alampolkovnik [[Johan Laidoner]] ja Sootsist sai [[staabiülem]]. Hiljem aga alampolkovnik [[Andres Larka]].
54. rida:
==Viited==
{{viited}}
 
[[Kategooria:Eesti endised väeüksused]]
[[Kategooria:Eesti Esimeses maailmasõjas]]