Redaktsioon: 14. november 2014, kell 17:15 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 071 muudatust →‎Liigitamine: linke ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 16. mai 2016, kell 08:00 redigeeri eemalda Castellum (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 28 448 muudatust PResümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:12,7-мм станковый пулемёт ДШК образца 1938 года (3-1).jpg\|pisi\|NSV Liidu raskekuulipilduja [[DŠK]].]] [[Pilt:IMI-Negev006a.jpg\|pisi\|Iisraeli kuulipilduja [[Negev]].]] [[Pilt:Ksp58.jpg\|pisi\|Kuulipilduja [[FN MAG]] [[Rootsi]]s toodetud variant KSP 58 koos varuvintraua vutlari (ülal), hoolduskomplekti (vasakul), lindikasti ja laetud lindi (all) ning relvale kinnitatud lindi ja seda hoidva linditaskuga.]] '''Kuulipilduja''' on automaatlaadimisega [[tulirelv]], mis on valmistatud laskmiseks põhiliselt [[valang]]utega. == Omadused == Valangutega laskmise hõlbustamiseks on kuulipildujal stabiilsust parandavad omadused, põhiliselt suurem kaal ja (raua) pikkus. Laadimiseks kasutatakse lasu ajal [[püssirohi\|püssirohu]] põlemisest tekkiva [[gaas]]i survet rauaõõnega ühenduses oleva ava kaudu, harvem raua [[tagasilöök]]i. [[Padrun (laskemoon)\|Padrunid]] antakse ette lindist või [[salv(relvastus)\|salvest]]. Kergelt kuumeneva vintraua jahutamiseks rakendatakse tavaliselt õhkjahutust. Samuti võib kuulipilduja vintrauda vahetada komplektis oleva ~~varuvintraua~~varuraua vastu.▼ Kuulipildujast tulistatakse lühikeste (kuni 10 lasku) ~~või~~, pikkade valangutega (kuni 30 lasku) või pidevtulega (kuni padrunid lindis või salves lõpevad). [[Lahingulaskekiirus]] on 100–300, [[tehniline laskekiirus]] 500–3000 lasku minutis, sihikuline laskekaugus 800–1500 meetrit. Kuulipilduja tööpõhimõtet on rakendatud ka [[püstolkuulipilduja]]s.▼ ▲Valangutega laskmise hõlbustamiseks on kuulipildujal stabiilsust parandavad omadused, põhiliselt suurem kaal ja (raua) pikkus. Laadimiseks kasutatakse lasu ajal [[püssirohi\|püssirohu]] põlemisest tekkiva [[gaas]]i survet rauaõõnega ühenduses oleva ava kaudu, harvem raua [[tagasilöök]]i. [[Padrun (laskemoon)\|Padrunid]] antakse ette lindist või [[salv(relvastus)\|salvest]]. Kergelt kuumeneva vintraua jahutamiseks rakendatakse tavaliselt õhkjahutust. Samuti võib kuulipilduja vintrauda vahetada komplektis oleva varuvintraua vastu. Tehniline laskekiirus on maksimaalne võimalik laskude arv ajaühikus pideva tulistamise korral<ref>[[Tehnikaleksikon]], lk. 501</ref>, aga lahingulaskekiirus on laskude tegelik suurim arv ajaühikus, mille määramisel arvestatakse laadimiseks, sihtimiseks ja muudeks sellisteks toiminguteks kuluvat aega.<ref>Tehnikaleksikon, lk. 261</ref>.▼ ▲Kuulipildujast tulistatakse lühikeste (kuni 10 lasku) või pikkade valangutega (kuni 30 lasku) või pidevtulega (kuni padrunid lindis või salves lõpevad). [[Lahingulaskekiirus]] on 100–300, [[tehniline laskekiirus]] 500–3000 lasku minutis, sihikuline laskekaugus 800–1500 meetrit. Kuulipilduja tööpõhimõtet on rakendatud ka [[püstolkuulipilduja]]s. [[Nõukogude armee]] relvastusse kuulus P.Pavel Gorjunovi konstrueeritud kuulipilduja, mille kaliiber oli 7,62 mm, sihtlaskekaugus 2 km, [[tehniline laskekiirus]] 600–700 lasku minutis ja [[lahingulaskekiirus]] 250–300 lasku minutis.<ref name=Tehnikaleksikon>Tehnikaleksikon, lk. 245</ref>▼ ▲Tehniline laskekiirus on maksimaalne võimalik laskude arv ajaühikus pideva tulistamise korral<ref>[[Tehnikaleksikon]], lk. 501</ref>, aga lahingulaskekiirus laskude tegelik suurim arv ajaühikus, mille määramisel arvestatakse laadimiseks, sihtimiseks ja muudeks sellisteks toiminguteks kuluvat aega<ref>Tehnikaleksikon, lk. 261</ref>. == Liigitamine ==▼ ▲[[Nõukogude armee]] relvastusse kuulus P. Gorjunovi konstrueeritud kuulipilduja, mille kaliiber oli 7,62 mm, sihtlaskekaugus 2 km, [[tehniline laskekiirus]] 600–700 lasku minutis ja [[lahingulaskekiirus]] 250–300 lasku minutis.<ref name=Tehnikaleksikon>Tehnikaleksikon, lk. 245</ref> Kuulipildujaid liigitatakse kaliibri järgi [[kergekuulipilduja\|kerge]]-, [[~~kergekuulipilduja~~raskekuulipilduja\|raske]]- ja [[keskmise kaliibriga kuulipilduja]]teks. Kergekuulipilduja on laetav [[vintpüss]]ipadrunitega ja selle kaliiber on 6½–8 mm. Raskekuulipilduja kaliiber on 12–15 mm. Kaliibrilt nende vahele jäävat kuulipildujat nimetatakse keskmise kaliibriga relvaks.<ref name=Tehnikaleksikon/>▼ ▲== Liigitamine == ▲Kuulipildujaid liigitatakse kaliibri järgi [[kergekuulipilduja\|kerge]]-, [[kergekuulipilduja\|raske]]- ja [[keskmise kaliibriga kuulipilduja]]teks. Kergekuulipilduja on laetav [[vintpüss]]ipadrunitega ja selle kaliiber on 6½–8 mm. Raskekuulipilduja kaliiber on 12–15 mm. Kaliibrilt nende vahele jäävat kuulipildujat nimetatakse keskmise kaliibriga relvaks.<ref name=Tehnikaleksikon/> Suurekaliibrilised ehk raskekuulipildujad on tavaliselt kaliibriga 12,7 või 14,5 mm, laskeasendis on nad [[statiiv]]il või [[lafett\|lafetil]]. Eesti Kaitsevägi kasutab raskekuulipildujat [[M2 Browning]]. 22. rida ⟶ 20. rida: Sihtmärgi põhjal, mille tabamiseks kuulipilduja on konstrueeritud, eristatakse seniit-, tanki- ja lennukikuulipildujaid.<ref name=Tehnikaleksikon/> == Kasutamine == Kuulipildujat teenindab tavaliselt kas üksik[[sõdur]], kuulipilduja[[lahingpaar]] või kuulipilduja[[Grupp (sõjandus)\|grupp]]. Kuulipilduja kuulub tavaliselt iga jalaväejao relvastusse. [[Ameerika Ühendriigid\|Ameerika Ühendriikide]] seaduste järgi eristab kuulipildujat automaadist see, et kuulipildujat teenindab rohkem kui ühest isikust koosnev meeskond, aga automaadist laseb üks inimene. Maailmas leidub relvi, mida võib kasutada nii üksikvõitleja kui meeskond. USA seaduste järgi tähendab see, et sama relva saab kasutada nii automaadi kui ka kuulipildujana. == Ajalugu == [[Pilt:Puckle gun Photo.jpg\|pisi\|Puckle'i kuulipilduja koopia]] Esimese teadaoleva mitmelasulise relva konstrueeris [[London]]i [[jurist]] [[James Puckle]] ja [[patent]]eeris selle [[15. mai]]l [[1718]]. See oli [[vintlukk\|vintlukuga]] revolver[[kahur]], mis võis enne uut laadimist tulistada 9 lasku, seisis statiivil ja oli ette nähtud kasutamiseks [[laev]]adel. Selle kaliiber oli 1 toll ehk 25,4 mm ja Puckle'i sõnade järgi võis sellega tulistada nii ümmargusi kuule [[kristlus\|kristlaste]] kui kandilisi kuule [[islam\|türklaste]] pihta. Relv oli omast ajast nii palju ees, et seda ei hakatud tootma. 38. rida ⟶ 35. rida: [[1861]] esitles Wilson Agar USA presidendile [[Abraham Lincoln]]ile ühetorulist ja mitmelasulist kuulipildujat. Lincoln oli sedavõrd vaimustuses, et ostis otsekohe 10 kuulipildujat ja tellis veel 54. USA kaitseministeerium seevastu oli konservatiivne ja umbusaldas [[Agari kuulipilduja]]t, mistõttu neid kasutati [[USA kodusõda\|USA kodusõjas]] strateegiliselt tähtsusetutes rindelõikudes. Agari kuulipilduja toru kippus üle kuumenema, mistõttu kuulipilduja juurde kuulus kaks varutoru: kui toru liiga kuumaks läks, kruviti see maha ja jahe varutoru kruviti selle asemele. Agari kuulipildujal oli ka kuulipildureid kaitsev kilp, mis andis kuulipildujale üsna tänapäevase väljanägemise. [[Pilt:German-infantry-marching-MG34-poland-1939.png\|pisi\|Saksa sõdur kuulipildujaga [[MG 34]].]] Samal 1861. aastal leiutas [[Richard Gatling]] [[Gatlingi kuulipilduja\|kuulipilduja]], ~~mille~~ning patenteeris selle [[1862]]. aastal. Oma sõnul leiutas ta kuulipilduja selleks, et vähendada sõjavägedes sõdurite arvu ning seetõttu ka sõjaväelastele osaks saavate haigus- ja vigastusjuhtude arvu ning näidata, kuivõrd mõttetu ~~sõda~~ on sõda. Gatlingi kuulipilduja oli mitme toruga ja laadis automaatselt, kuid ei tulistanud automaatselt: ta vajas inimest, kes iga lasu jaoks eraldi vajutaks päästikule. Kodusõjas seda ametlikult ei kasutatud, USA sõjaväe relvastusse võeti see alles [[1866]]. Hiljem täiustati Gatlingi kuulipildujat korduvalt ja saavutati laskekiirus 1500 lasku minutis. Kuna inimene ei suuda nii kiiresti päästikule vajutada, siis paigaldati selleks kuulipildujale [[elektrimootor]]. Gatlingi kuulipildujat kasutati näiteks [[Salpeetrisõda\|Salpeetrisõjas]], [[Prantsuse-Preisi sõda\|Prantsuse-Preisi sõjas]] ja [[Hispaania-USA sõda\|Hispaania-USA sõjas]]. USA sõjaväes arvati kõik Gatlingi kuulipildujad kasutusest välja [[1911]] kui moraalselt vananenud. Esimese tänapäevase kuulipilduja konstrueeris [[Hiram Maxim]]. See oli ühe toruga, laadis automaatselt ja ka tulistas automaatselt, ilma et iga lasu jaoks oleks vaja olnud päästikule vajutada. Seda kasutati [[Buuri sõda\|Buuri sõjas]]. [[Esimene maailmasõda\|Esimese maailmasõja]] ajal valmistati juba kergekuulipildujaidki, näiteks [[Lewis (kuulipilduja)\|Lewis]] ja [[Madsen (kuulipilduja)\|Madsen]]. 49. rida ⟶ 46. rida: {{Commonscat\|Machine guns}} [http://forte.delfi.ee/news/militaaria/suur-ulevaade-150-aastat-kuulipildujaid.d?id=64864326 150 aastat kuulipildujaid], forte.ee, 31. august 2012 [http://www.vpk-news.ru/hot/history/posledniy-pulemet-degtyareva ''Последний пулемёт Дегтярёва''], Vassili Degtjarjovi käsikuulipilduja (vene keeles) [[Kategooria:Kuulipildujad\| ]] [[Kategooria:Jalaväerelvad]]

Kuulipilduja: erinevus redaktsioonide vahel