Carl Friedrich von Ledebour: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
v-o võikski etnograafiline suunata etnograafia alla, esialgu ei teinud veel |
|||
6. rida:
Ledebour oli [[1811]]–1836 [[Tartu Ülikool]]i loodusteaduste ([[botaanika]]) [[professor]] ja [[Tartu Ülikooli Botaanikaaed|botaanikaaia]] juhataja. Aastatel [[1812]], [[1819]] ja [[1833]] oli ta loodusteaduste osakonna [[dekaan]], hiljem professor [[Heidelbergi ülikool]]is ja [[München]]is. Ta luges Tartu ülikoolis [[botaanika]]t, selle terminoloogiat ja ajalugu, [[taimesüstemaatika]]t, ajuti ka [[zooloogia]]t ja [[mineraloogia]]t. Ta kujundas välja Tartu Ülikooli botaanikaaia{{lisa viide}}, täiendas selle kollektsioone ja rajas esimese [[kasvuhoone]] ([[1825]]).
Aastal [[1818]] sõitis ta [[Krimm]]i, kuid viibis seal kõigest mõned kuud, mistõttu teaduslikus mõttes ei õigustanud see reis temale pandud lootusi. Ta korraldas [[1826]]–[[1827]] uurimisretke [[Altai]]sse ning avastas seal umbes 400 taimeliiki, sealhulgas [[Sieversi õunapuu]] ehk mägi-õunapuu (''Malus sieversii'', temal ''Pyrus sieversii'') ja [[siberi lehis]]e (''Larix sibirica)''. Ühtlasi koguti hulgaliselt [[
Uurimisretkede põhjal koostas ta teosed "Altai taimestik" ("Flora Altaica", 1833) ja "Venemaa taimestik" ("Flora Rossica", 4 köites [[1841]]–[[1853]]). "Venemaa taimestik" oli esimene täielik kogu [[Venemaa]] taimestiku ülevaade; see sisaldas 6647 taimeliigi kirjelduse, uue liigina kirjeldas ta Eesti [[turvaskannike]]st (''Viola epipsila'' Ledeb.). Aastatel [[1829]]–[[1830]] avaldas ta [[Berliin]]is [[saksa keel]]es "Reisid Altai mägedes ja [[Džungaaria]] Kirgiisi [[stepp|stepis]]".
| |||