Jaan Pärn (kunstnik): erinevus redaktsioonide vahel

Lõpetas 1971 [[Sindi keskkool|Sindi keskkooli]] ning asus õppima [[Eesti Kunstiakadeemia|Eesti Riiklikku Kunstiinstituuti]] arhitektuuri erialale. Lõpetas insener-arhitektina [[1976]] ning asus [[1978]] õppima [[metallehistööd]] lõpetades ERKI 1982. aastal. Töötanud 1976-19771976–1977 [[Eesti Ehitusmälestised|Vabariiklikus Restaureerimisvalitsuses]] arhitektina, 1977-19791977–1979 [[Eesti Vabaõhumuuseum|Vabaõhumuuseumis]] asedirektorina ning 1979-19891979–1989 [[Filmilaenutuse ja Reklaami Valitsus|Filmilaenutuse ja Reklaami Valitsuses]] kunstilise toimetajana, seejärel olnud vabakunstnik.

Aastal 1993 hakkas Jaan tekkis kunstnikul idee rajada Tallinna Hansalinnale kohane hoov, kuhu koonduksid käsitöömüüjad. Ta võttis linnalt 60 aastaks rendile kaheksa väärikat maja [[Vene tänav|Vene tänaval]] ja haldab seal Meistrite Hoovi. Jaan Pärn oli kakskümmend aastat presidendiproua [[Helle Meri]] ehtekunstnik.<ref>Ehtekunstnik Jaan Pärn ehk meister Jaan -– Õhtuleht, 28.03.2014

Jaan Pärn on üks nimekamaid Eesti ehtekunstnikke, kelle looming on äratanud laia tähelepanu nii kodu- kui välismaal, muuhulgas pälvis ta 2000. aastal hõbemedali XI Benevenuto Cellini nimelisel rahvusvahelisel ehtekonkursil. Juba aastaid teeb kunstnik koostööd tuntud saksa kivilihvija Dieter Lorenziga. Kaelaehete, [[Pross|prosside]], [[Kõrvarõngad|kõrvarõngaste]], [[Sõrmus|sõrmuste]] valmistamiseks kasutab kunstnik nii [[Kuld|kulda]] kui [[Hõbe|hõbedat]], värvikaid [[Poolvääriskivi|poolvääriskive]] ja hinnalisi [[Vääriskivi|kalliskive]]. Ehtele idee annab kivi, eriti inspireerivad on kordumatu mustriga [[ahhaat]], [[astrofilliit]], [[ametüst-kvarts]], mis sobivalt metalli raamistatuna muutuvad emotsionaalseteks looduspiltideks. Teiseks esiletõusvaks suunaks on ehted, kus kunstnik kasutab [[Filigraan|filigraantehnikat]], muutes ehted väikesteks väärtuslikeks [[Arhitektoon|arhitektoonideks]]. Viimastel aastatel kasutab autor palju [[Merevaik|merevaiku]] ja [[Vulkaaniline kivim|laavakivi]]. <ref>Merevaik ja kaasaegne ehtekunst -– Pärnu muuseumi pressiteade 10.05.2016</ref>