Redaktsioon: 7. mai 2016, kell 17:54 redigeeri Estopedist1 (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 189 068 muudatust P link par ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 7. mai 2016, kell 18:34 redigeeri eemalda 2001:7d0:87fa:6380:f5f1:4a29:7980:7586 (arutelu) →‎Ajalugu Uuem muudatus →
43. rida: [[988]]. aastal võttis [[Kiievi-Vene]] [[Kiievi suurvürst\|suurvürst]] [[Vladimir Püha\|Vladimir Svjatoslavitš]] vastu [[ristiusk\|ristiusu]] [[Bütsants]]ist ja tegi sellest Kiievi-Vene riigis [[riigiusk\|riigiusu]], millest sai alguse Vene Õigeusu kirik. Kiievi-Venemaale loodi [[Konstantinoopoli Õigeusu Kirik\|Konstantinoopoli Õigeusu Kiriku]] [[Kiievi metropoolia]] ning [[Kiiev]]isse asutati [[Vene õigeusu kiriku juhtide loend\|Kiievi ja kogu Venemaa metropoliidi]] [[Mihhail (Kiievi metropoliit)\|Mihhaili]] [[aujärg]]. Bütsantsi keisririigi preestreid, arhitekte ja kunstnikke kutsuti Kiievi-Venemaa kirikute ja katedraalide ehitamisele, kus nad suurendasid veelgi Bütsantsi kultuurilist mõju. Kiievi-Venemaale lähetati usu levitamiseks peamiselt [[kreeklased\|kreeklastest]] [[munk]]i ja õpetajaid. Kiievi-Venemaal segunes nende õpetus kohalike [[paganlus\|paganlike]] kommetega. Algselt oli [[kultus]]e raskuskese [[liturgia]]l (avalik [[jumalateenistus]]) sealhulgas valjuhäälsel [[palve]]te esitamisel ja [[armulaud\|armulaual]], ka [[piht]] oli selle osa. [[Usk\|Usuti]], et inimese edasist saatust (pärast surma) ei määra mitte üksnes tolle eluajal tehtud teod, vaid ka elavate palved nende eest. Nende palvete lugemiseks tekkisid niiöelda matmata surnud – need on mungad, kes loevad eestpalveid surnute ja üldse kõigi vastavasse raamatusse kantute eest. [[Klooster\|Kloostris]] või [[kirik (pühakoda)\|kirikus]]us asuvasse ~~[[raamat]]usse~~raamatusse kandmise eest võeti materiaalset hüvitust. Algselt arvati ka, et iga kloostrisse maetud inimene saavutab [[lunastus]]e, hoolimata tehtud [[patt]]udest. [[Pühak]]uks saamise tingimuseks oli algselt ka surnud isiku säilmete kõdunematus, hiljem see põhimõte muudeti. Algselt olid paikkonniti erinevad pühakud (näiteks seal elanud munkadest imetegijad), hiljem püüti nende arvu vähendada ja koosseisu ühtlustada. Mõned peamised – [[Boriss Vladimirovitš (Rostovi vürst)\|Boriss]], [[Gleb Vladimirovitš (Muromi vürst)\|Gleb]], Dmitri, Georgi, Antonius, Theodosios, Nikita, Vassili, Pjotr, Aleksei, Sofia, Vsevolod, Moissei, Leonti, Jona, Sergi, Jossif. 49. rida: Bütsantsi pikkade tseremooniate lühendamiseks hakkas varsti palveid ja psalme lugema mitu pappi samaaegselt. Iseloomulik on [[ikoon]]ide kummardamine. Algsele kirikule (vanausulisele) omased kellade pidev kasutamine, [[halleluuja]] lausumine 2 korda, ristimärgi tegemine 2 sõrmega, habemekandmine, kasutusel oli võidmine [[mürr]]iga. [[1370. aastad\|1370.]] aastatel algasid [[nõiaprotsess]]id. Iseseisvumine Bütsantsist toimus [[1448]]. aastal. Suured muudatused kombetalitustes ja tekstides toimusid, [[Nikon (Moskva patriarh)\|Nikon]] juhtimisel [[1654]]. aasta [[kirikukogu]] parandustega. [[Jumalateenistus]]tes ja [[rituaal]]ides ~~naaseti~~naasti algse kreeka [[õigeusk\|~~kreeka~~ õigeusu]] põhimõtete juurde. Kaheksast ristiharust sai 4, risti pidi lööma 2 sõrme asemel kolme sõrmega, palved lühenesid ja neid hakati taas lugema ükshaaval. Uues usus tauniti ka habemekandmist, vanaaegse lõikega rõivaid, kehtestati kahekordne [[maksud\|maks]] vanast usust kinnipidajatele ([[vanausulised\|vanausulistele]]). Samas olid vanausulised vabad muudest [[koormis]]test ja maksudest äärealadel (need käisid vaid õigeusklike kohta). Vanausulised tunnistati mitteõigeusklikeks ja pandi [[1667]] [[kirikuvanne\|vande]] alla. Vanausulised said ohtralt tunda tagakiusamist. Aastat [[1666]] (maailmalõpu ootuses) hakkasid paljud vanausulised, nii protestiks kui tagakiusamise vältimiseks, [[enesepõletamine\|end põletama]]. Sihiks oli muidugi ka pääsemine kurjast, lunastus ja hinge puhastus. [[17. sajand]]i lõpuks oli end põletanud umbes 9000 inimest. [[18. sajand]]il tsaaririigi võim kiriku üle tugevnes veelgi, kiriku maad sekulariseeriti, kirikule jäi vaid usu- ja kombetalituste täitmise ~~[[Funktsioon (filosoofia)\|~~funktsioon]]. [[Tsaar]]i ([[keiser\|keisrit]]) hakati üha ülistama, seostades tema isikut [[jumal]]aga. Seda nii oma koha säilitamiseks, tagakiusamise vältimiseks, kõrgemasse ametisse pääsemiseks. Sellest perioodist hakati ka pühapiltidel kujutama tsaari ja tema soosikud. Vanausulistele pandud kirikuvanne eemaldati alles [[1929]]. aastal, seda eemaldamist kinnitati ka [[1971]]. aastal. Siiski on lõhe siiani säilinud. ==Iseloomulikud jooned ja [[sekt]]id==

Vene Õigeusu Kirik: erinevus redaktsioonide vahel