Laiend: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
15. rida:
'''[[Öeldistäide]]''' on verbi olema laiend, mis väljendab kes, mis või missugune on alusega tähistatu. Näide: ''kass on '''kollane'''.''
'''[[Määrus]]''' on omadus- ja määrsõna laiend, mis väljendab tegevuse aega, kohta, viisi, põhjust. Näide: ''kell on '''üsna''' palju, ta oli '''kärme''' vihastama.''<ref>Eesti keele käsiraamat veebis.[http://www.eki.ee/books/ekk09/index.php?p=5&p1=1&id=360]</ref>
'''[[Üldlaiend]]''' on sõna või fraas, mis kuulub kas kogu lause või ühe lauseliikme juurde sellega grammatiliselt seostumata ja annavad lausele mingi lisatähenduse. Sageli väljendavad üldlaiendid kõneleja suhtumist lausega väljendatusse. Näide: '''''võib-olla''''' ''ta valetas.''
22. rida:
Põhja ja laiendi seose tiheduse järgi liigitatakse laiendid:
* [[Seotud laiend|Seotud laienditeks]] - need on nii sisuliselt kui ka vormilt konkreetsest põhjast ehk alistuvast moodustajast tingitud ning väljendavad lauses üldiselt sündmuse osalisi. Näide: ''ma kohtusin '''sõbraga'''.''
* [[Tegusõna vabad laiendid|Vabadeks laienditeks]] - need on põhjast ehk alistuvast moodustajast tingitud minimaalselt ning väljendavad lauses üldiselt kohta, aega või asjaolusid. Näide: ''olin '''toas''' üksi, vestlesin '''toas''' sõbraga.''<ref>Erelt, Mati, Reet Kasik, Helle Metsalang jt 1993. Eesti keele grammatika II. Eesti Teaduste Akadeemia Keele ja Kirjanduse Instituut.</ref>
==Vaata ka==
| |||