Ressi Kaera: erinevus redaktsioonide vahel

Ta sündis aastal [[1923]] [[Tallinn]]as farmatseudi ja laulja perekonnas. Aastal [[1941]] lõpetas ta Tallinna 9. Keskkooli (endiseendine [[Riiklik Inglise Kolledž|Riikliuk Inglise Kolledži]]). Ta oli aastatel [[1941]]–[[1944]] koos emaga NSV Liidu tagalas, kus ta töötas Moskva Kehakultuuri Instituudi juures. Pärast sõda töötas ta mõnda aega Eesti NSV Kehakultuuri- ja Spordikomitee inspektorina, seejärel kuni 1948. aaastani [[Eesti NSV Riiklik Filharmoonia|Eesti NSV Riikliku Filharmoonia]] repertuaariala juhatajana. Aastast 1951 õppis ta [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklikus Ülikoolis]] kunstiajalugu, lõpetades õpingud töö kõrvalt [[1963]]. aastal.

Ta oli aastatel [[1951]]–[[1973]] ajalehe [[Sirp ja Vasar]] kunstiosakonna juhataja. Aastatel [[1974]]–[[1994]] oli ta ajalehe [[Literaturnaja Gazeta]] korrespondent, seejärel tegutses ta vabakutselisena.

Ta on kirjutanud näitusearvustusi ([[Johannes Võerahansu]] näitus Tallinnas (Sirp ja Vasar, 1. mai 1958)), tutvustanud Armeenia (sealhulgas [[Martiros Sarjan]]i loomingut (Sirp ja Vasar, 29. mai 1964)) ja Gruusia kunsti (''Tbilisi näitusesaalides'' (Sirp ja Vasar, 17. mai 1968); ''Paar avastust Gruusiamaal'' (Sirp ja Vasar, 18. juuni 1971)). Aastatel [[1973]]–[[1978]] avaldas ta intervjuusid kunstnikega ([[Alo Hoidre]], [[Günther Reindorff]], [[Avo Keerend]], [[Richard Kaljo]], [[Eerik Haamer]], [[Lepo Mikko]], [[Aino Bach]], [[Johannes Võerahansu]] ja [[Valve Pormeister]]).