Saksamaa kuningriik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
48. rida:
[[937]]. aastal järgnes [[Arelaat|Arles'i kuningriigi]] troonil Rudolf II-ile tema poeg [[Konrad III (Burgundia)|Konrad Rahumeelne]] ja [[Itaalia kuningas|Itaalia kuninga]] Huguese pärimisnõuded lükati tagasi Saksa kuninga [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] toel, pärast mida langes kuningriik [[Saksa-Rooma riik|keiserlikku]] mõjusfääri.
[[938]]. aastal kukutati Saksa kuninga Otto I poolt [[Baieri hertsogkond|Baieri]] hertsogi Arnulfi poeg [[Eberhard (Baieri)|Eberhard]] ning tema järglaseks sai Otto I noorem vend [[Berthold (Baieri)|Berthold]]. Aastal 948 tagandas kuningas Otto lõplikult [[Luitpoldingid]] ja pani Baieri hertsogiks oma noorema venna [[Heinrich I (Baieri)|Heinrich I]], [[Saksi dünastia]]st. Aastal 952 sai Baieri hertsog Heinrich I ka Itaalia [[Verona mark|Verona margi]], mille Otto I hõivas [[Itaalia kuningas]] [[Berengar II (Itaalia)|Berengar II]]-lt. Tal oli ikka veel tegemist ungarlaste ohuga, mida ei kõrvaldatud kuni kuningas Otto võiduni 955. aasta [[Lechi lahing (955)|Lechfeldi lahingus]].
{{vaata|Hõimuhertsogkonnad}}
[[Saksi dünastia]]st [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] pürgis laiendama oma valdusi ka idapoole ja markkrahv [[Gero]] sundis sõjaga tunnistama paganliku Poola [[Mieszko I]] vasallisõltuvust [[Saksa-Rooma keiser]] [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]]-st ja maksma talle andamit. Aastail [[928]]–[[929]] vallutatud [[Brandenburgi mark|Brandenburgi]] alasi valitsenud markkrahv Gero surma järel [[965]]. aastal jagunes [[Gero mark]] mitmeks väiksemaks osaks, Saksi Idamargi põhjapoolsetest aladest kujunes [[Saksi Idamark]] (Ostmark) ja keiser Otto I poolt moodustati [[lääneslaavlased|lääneslaavlaste]] alale [[Meißeni markkrahvkond]].
{{vaata|Saksimaa hertsogiriik}}
=== Otto II valitsusaeg (961–983)===
{{vaata|Otto II (Saksa-Rooma keiser)}}, ''Saksa-Rooma keiser (973–983)''
| |||