Arutelu:11. septembri terrorirünnakud: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
81. rida:
:: http://debunkingnoplanes.blogspot.com
:: aga esmapilgul näeb ↑ isiklikku solvanguna [[Eri:Kaastöö/90.191.190.76|90.191.190.76]] 15. detsember 2014, kell 20:02 (EET)
==Tekst vandenõuteooriate kohta ==
Kolm arvamust toimunu kohta
# 9/11/2001 oli ametlikult toimunud ootamatu ning šokeeriv terrorirünnak ameeriklaste vastu.
# Mõned ajaloolased arvavad, et USA valitsus teadis 9/11/2001 rünnakutest, kuid lasi nendel siiski toimuda, ohverdades oma inimesi, et õigustada uusi sõdu, ressursside ülevõtmist, politseiriigi loomist ning Pentagoni eelarve suurendamist.
# Kolmas oletus (nn [[vandenõuteooria]]), et kogu juhtum oli USA valitsuse, [[CIA]] ja [[Pentagon]]<nowiki/>i enda korraldatud (nagu [[Gladio]] korraldas Itaalias enda inimeste vastu terrorirünnakuid).
Kriitika ametliku teooria kohta
1637 arhitekti ja inseneri on seadnud kriitika alla selle, kas kolm pilvelõhkujat saaks planeeritult ilma detoneerimata kokku kukkuda. Ametliku versiooni kohaselt oli kokkukukkumise põhjuseks lennukikütuse põlemine, mis nõrgestas hoone teraskonstruktsioone ja korrused hakkasid üksteise peale vajuma, põhjustades lõpuks n-ö "pannkoogiefekti" ja hoonete täieliku hävinemise. Kuid sellel ametlikul põhjendusel on kriitikute arvates mõned vead.
* Nimelt temperatuur, mille juures ehitusteras sulama hakkab, on 1510 kraadi Celsiust, aga lennukikütuse maksimaalne põlemistemperatuur on ainult 1020 kraadi Celsiust. Sulamiseks peab kuumus püsima vähemalt 40 minutit. Pealegi põles kütus pärast plahvatust kohe ja edasi põlesid tornid madalamal temperatuuril (tossavad tornid annavad tunnistust madalast põlemistemperatuurist).
* Detoneerimskahtlust on rõhutatud eriti WTC7 torni puhul, mida ei tabanud lennuk ja mille kokkukukkumise kiirus oli 7 sekundit (varingu algusest selle lõpuni), seda ametliku versiooni kohaselt kuumuskahjustuse tõttu, mis lähtus teistest tornidest. Selle WTC7 torni kokkukukkumise kohta tunnistas kuu pärast juhtunut riigitelevisioonis WTC ''landleaser'' Larry Silverstein, et "me lõhkasime selle ise" (vaata ka [www.youtube.com/watch?v=UYJ1wxb_8y0]). Larry Silversteini tsitaat: ''“Mäletan, et mulle helistas tuletõrjebrigaadi komandör. Ta ütles, et me pole kindlad, kas suudame tule kontrolli alla saada. Ma ütlesin, et hukkunuid on niivõrd palju. Ehk on mõistlik hoone tõmmata (PULL IT). Nad tegid selle otsuse tõmmata (PULL). Ja me vaatasime pealt, kuidas hoone kokku kukkus”''. See kolmas torn kukkus niisiis kokku kontrollitud lõhkamise (detoneerimise) teel, nagu tehakse majade lammutamisel. Kriitikute sõnul aga ei ole võimalik detoneerimistöid teostada sellisel kiirusel, isegi mõne tunniga mitte. Selleks peab leidma eelnevalt majade plaanid, teha arvutused nt. kuskohast jooksevad raskusjõujooned, siis tehniliselt ette valmistama lõhkamiste projekti ja teostama lõhkamise plaani, hankima lõhkeaine, vedama kaablid, lõikama osaliselt läbi vertikaalsed kandekonstruktsioonid, teostama puurimistööd kandetaladesse, viima suured lõhkeaine kogused WTC7 hoone juurde (seda olukorras, kus kõrval põlevad WTC1 ja WTC2) ning asuda detoneerima. Kokku läheb loetletud töödeks vaja mitmeid päevi, mõnedel andmetel ka nädalaid. Kui aga oletada, et nimetatud mahukad tööd tehti enne 1.ja 2. torni plahvatusi ja põlenguid, tekib skeptikute arvates küsimus, kust Larry Silverstein ja asjaomased isikud eelnevalt teadsid, et detoneerimise ettevalmistustöid üldse teha tuleb, s.t ehk oli neile järgnev sündmuste käik eelnevalt teada.
* Kui oletada et see ametlik "pannkoogiefekti" teooria on õige, siis oleks kriitikute arvates pidanud hoonete keskel olevad tugisambad (''central core'') osaliselt püsti jääma ning siis külili vajuma. Mitte kunagi ajaloos pole ükski terasbetoonist hoone tulekahju tõttu selliselt kokku varisenud, olgugi et nad on põlenud isegi mitmeid päevi (tulekahjusid on esinenud varem ka enne seda WTC-s nt 1975. a põhjatornis, mis on kestnud mitmeid tunde). Nüüd aga pidasid kõik väga vähe vastu. Üks neist (lõunatorn) 56 minutit (kokkukukkumise kiirus 10 sekundit) ja teine (põhjatorn) 1. tunni ja 43 minutit (kokkukukkumise kiirus 8 sekundit). Võrdluseks: kui samalt kõrguselt visata alla kivi, kukuks ta alla umbes sama kiiresti. Kuigi need ehitised olid ehitatud kõvasti normidest tugevamaks, kannatamaks kõikvõimalikke ohtusid, kaasaarvatud tornaadod, tugevad tuuled, pommid ja lennukitega kokkupõrked.
* Hooned vajusid kokku püstloodis, tegemata ümbruskonnas mingit suuremat kahju, nagu oleks tegemist hästiorganiseeritud lõhkamisega. Seda rõhutavad asjatundjad, kes tegelevadki majade lammutamisega lõhkamise teel. Ehitisi õhkivad eksperdid teavad, et kõige raskem on lasta kokku kõrghooneid, sest need väikese lõhkamisvea tulemusel vajuvad külili nagu kõrged puud. Kõrghooned eeldavad alati suunatud lõhkelaengute kasutamist. Kaksiktornid vajusid kokku puhtalt ja sümmeetriliselt praktiliselt oma "jalajälje" peale. Samas peaks selline varingu – piki keskmist telge – puhul olema takistus kõige suurem. Selline tulemus olevat võimalik ainult vastava tehnoloogia ja lõhkamisvõtete kasutamisel. Tavalise varingu puhul ei purune tuhanded kandesõlmed kunagi üheaegse ajastatusega. Kui mõni kinnituskoht peab hetkegi kauem vastu, muutub varing ebaühtlaseks ning maja ei kuku oma jälje sisse (nagu nende kolme pilvelõhkuja korral), vaid vajub külili (s.t. väiksemagi takistuse korral materjalitakistus asenduks õhutakistusega). Seda juhtub ka halvasti ajastatud detoneerimiste korral. Tuhanderuutmeetrised, kolmemõõtmelise kindlustuskonstruktsiooniga põrandad ei pidanud vastu – terasvõrgustikku hoidsid koos tuhanded ühendusliigendid, mis ametliku teooria kohaselt kõik üheaegselt purunesid vaid pealelangevate korruste tõttu. Seekord muutusid ka tornide kõik 48 vertikaalset teraskandeposti pulbriks. Tornide varemetest tehtud fotodel on näha korralikult diagonaalselt lõigatud teraslatte, mis näevad välja samuti nagu pärast hoonete kontrollitud lõhkamist.
Ametliku seisukoha kohaselt rammis Pentagoni Boeing 757 (American Airlines'i lend number 77 Dallasest Los Angelesse), sööstes 757 meetri kõrguselt kiirusega 805 km/h (sellist kiirust ei olevat võimalik pöörde pealt ja nii madalalt saavutada) Pentagoni esimese korruse sektsiooni, puudutamata maad (ka auguesine muru oli kahjustamata). Pentagoni tekkinud augu suurus oli umbes 19,8 m lai ja 22,3 m kõrge (augu ääred olid praktiliselt sirged). Kuid Boeing 757 tiibade siruulatus on u 38 m, pikkus u. 47 m ja kõrgus u 13,6 m. Nende andmete järgi ei mahu terve lennuk sinna auku. Ka ei olnud säilinud piltide kohaselt kummalgi augu poolel jälgi tiibade tekitatud kahjustustest. Lennuk oli hävinenud (põlenud) täielikult (ei jäänud rususid ega inimeste laipu). Fotodel, mis on jäänud august, on aga selgesti näha, et augu kõrval oli arvuti kuvar ja klaviatuur, mis polnud sulanud ning telefoniraamat, mis polnud põlenud (polnud jälgi kuumakahjustustest vastupidiselt WTC tornidele). Lisaks ei olnud maailma kõige valvatavama hoone ründamisest ainukestki fotot. Ainuke salvestis on plahvatusest, kuid lennukit seal näha ei ole. Kõrvaloleva bensiinijaama turvakaamerate salvestised konfiskeerisid samal päeval asjaomaste riigiorganite esindajad.
Shanksville's (Pennsylvania) kukkus alla Boeing 757 (American Airlines'i lend number 93), kuna ametliku seisukoha järgi hakkasid reisijad kaaperdajatele vastu ning terroristid olid sunnitud lennuki vastu maad suunama. Lennuk jättis endast järele vaid kraatri. Selles ega selle ümbruses ei leidunud lennuki vrakki, rususi ega laipu (need olevat jäljetult hävinenud). Küll aga leiti üles ühe kaaperdaja pearätt ja mõned dokumendid. Sarnaste järelmitega lennuõnnetust pole varem ega hiljem kunagi toimunud, kuna alati on nimetatud objektidest midagi (rusud, laibad) järel.
Paljude skeptikute arvates ei ole ka tõenäoline, et 19 vaibanugadega relvastatud isikut suutsid üle kavaldada maailma sõjaliselt ja majanduslikult kõige võimsama riigi luure, sõjaväe ja õhutõrje; samuti, et osa nendest isikutest, kes olid piloodipaberid saanud vaid väikeste lennukitega õppides, oleksid osanud sõita suurte Boeing-tüüpi reisilennukitega (lennundusspetsialistide väidete kohaselt vähetõenäoline) ning sooritama täpseid manöövreid, sõites tornidesse ja Pentagoni esimesse korrusesse. Sarnaseid manöövreid ei suutvat teha ka enamus kogenud reisilennuki piloote selliste suurte reisilennukitega. Selliseid manöövreid suutvat kogenud piloodid teha vaid väiksemate, heade manööverdusomadustega lennukitega (nt hävitajad). Lisaks on Pentagoni ja Valge Maja õhuruum väga hoolikalt kaitstud ala (rangeim lennutsoon B56, 80 km raadiusega identifitseerimistsoon, lisaks eraldi reaktiivmürskudega varustatud Pentagoni kaitsesüsteem), millesse ei saa õhukaitsesüsteemi NORAD koodideta ükski lennuk, kuna seal on eraldi radari jälitussüsteem ja sõjaväe kuuletussüsteem (reisilennukitele olevat sinna sõitmine välistatud).
Mõned grupid spekuleerivad selle üle, et Ameerika Ühendriigid andsid terroristidele detailset infot ega püüdnudki terrorismiakti ära hoida. Teised grupid on seisukohal, et selline terroriakt oli nn ''false-flag'' petteoperatsioon, mida said tehniliselt korraldada vaid riikide eriteenistused riigi kõrgeimate ametiisikute teadmisel ja heakskiidul. Nende väidete aluseks on põhiliselt inseneride ning arhitektide uurimused, mille kohaselt ametlikus uurimisraportis toodud väiteid tehniliste andmete kohta olevat tugevasti moonutatud ning ka tulemused ei saavat olla loodusseadustega kooskõlas. Lisaks veel on välja jäetud uurimismaterjalidest paljude tunnistajate ütlused, kelle tunnistused ei sobitu ametliku seisukohaga; samuti tehnilised andmed ja uurimused, mille tulemused ei ole kooskõlas ametliku teooriaga. Asjaolu, mille kohaselt WTC tornide ehitamisel oli kasutatud tervisele kahjulikku asbesti ning selle eemaldamine ja tornide renoveerimine oleks läinud oluliselt kallimaks kui oli nende soetamishind – selle tõttu olevat olnud plaanis nende lammutamine nende omanike poolt; Samuti kaudsed tõendid nagu Bushide ja Bin Ladenite perekondade ühised ärihuvid, suurimate sõjatöösturite ärihuvid; vajadus võtta vastu US Patriot Act-i sarnane seadus, mis kitsendaks sõnavabadust ning anda jõustruktuuridele olulisemalt laialdasemad volitused; vajadus siseriikliku ning rahvusvahelise toetuse järele õigustamaks planeeritavaid sõdu (7 riigi – nende suurte maavarade hulga pärast et majanduslikult kontrollida suuremat osa maailmast – vastu<span id="mwqQ"> </span>: Iraak, Süüria, Liibanon; Liibüa, Somaalia, Sudaan ja Iraan); tuntumate skeptikute diskrediteerimene ja kõikidele olulistele küsimuste järjekindel vastamata jätmine.
Skeptikud soovitavad enne lõpliku arvamuse kujundamist põhjalikumalt tutvuda erinevate materjalidega (ka internetis on seda laialdaselt) antud asja kohta.
Vt ka ( [[Vandenõuteooria#11. septembri vanden.C3.B5u|http://et.wikipedia.org/wiki/Vanden%C3%B5uteooria#11._septembri_vanden.C3.B5u]] ).
Seoses ametliku seisukoha ebapiisavuse ja kaheldavusega on tekkinud hulk gruppe kes soovivad uut põhjalikumat uuringut sealhulgas eri maade arhitekte ja teadlasi ühendav rühmitus 9/11/2001 Truth<ref>[[Riho Laurisaar]]. [http://www.epl.ee/artikkel/492777 WTC hävingu vandenõuteooria liikumine sai tuhandenda liikme], Eesti Päevaleht, 27. veebruar 2010</ref>.
Pentagon
[[Pilt:Pentagon_Security_Camera_1.ogv|thumb|200x200px|Ainuke videosalvestis kokkupõrkest]]
Mõnede teooriate järgi USA tahtlikult ei tulistanud alla lennukit, teised teoreetikud usuvad, et lennukit üldse polnudki, vaid Pentagoni tabas rakett. Tõe otsijate põhiliseks argumendiks peetakse olevat see, et kuidas saab mahtuda 125 [[Jalg (pikkusühik)|jalga]] lai ja 155 jalga pikk lennuk auku, mis kõigest 60 jalga suur.<ref>[http://news.bbc.co.uk/2/hi/americas/4990686.stm Conspiracy theorists down but not out] välja otsitud 4.12.10</ref>
Tõstsin kogu teksti siia, kuni keegi seda toimetab või mujale tõstab/kustutab. [[Kasutaja:Kuuskinen|Kuuskinen]] 21. aprill 2016, kell 3:15 (EET)
| |||