Rooma keisririik: erinevus redaktsioonide vahel

500 aastat kestnud vabariik oli muutunud ebastabiilseks pidevate kodusõdade ja senati intriigide tõttu. [[Julius Caesar]] kehtestas 44 eKr diktatuuri, [[60 eKr]] sõlmisid [[Caesar]], [[Pompeius]] ja [[Crassius]] senativastase I [[triumviraat|triumviraadi]]. Järgnenud kodusõjas võitis Caesar Pompeiuse senati väe ja kehtestas [[diktatuur]]i, mis lõppes tema mõrvamisega. See põhjustas võimuvaakumi ja hulga konflikte Caesari pooldajate ja senati vahel. Pärast Caesari surma sai ainuvalitsejaks [[Octavianus]]. [[27 eKr]] tunnistas tema võimu ka senat ja andis talle ''Augustuse'' tiitli. Caesari lapsendatud poeg ja pärija [[Octavianus]] lõi 31 eKr [[Aktioni lahing]]us [[Marcus Antonius]]t ja [[Kleopatra VII|Kleopatra]]t.

[[File:Augusto 30aC - 6dC 55%CS jpg.JPG|right|thumb|300px|Rooma impeerium, keiser [[27 eKr|27]]–[[14]] pKr [[Augustus]]e valitsemisajal]]

Pärast [[Ptolemaioste dünastia]] poolt valitsetud [[Egiptus#Kreeka-Rooma aeg|Egiptuse]] annekteerimist 30 eKr andis Rooma Senat aastal 27 eKr [[Octavianus]]ele tiitli [[Augustus]], mis lõpetaski vabariigi ja andis võimu keisrile. Keisririigiks nimetatakse "monarhilist režiimi", mille kehtestas [[Augustus]] 27 eKr ning mis kestis Lääne-Rooma riigi lõpuni. Ajaloolased eelistavad kasutada mõistet "[[printsipaat]]" (27 eKr–284 pKr), et tähistada "suhteliselt liberaalset monarhiat kahel esimesel sajandil meie aja järgi". Augustus kandis tiitlit ''princeps'', mis tähendas riigipead ja esimest kodanike seas. Keiser (imperaator) koondas enda kätte "kõik võimuliigid: keisri käes oli konsulaarne ja prokonsulaarne ''imperium'' (lad. k. ülemvõim) (ta võis sekkuda riigiasjadesse Itaalias ja kogu riigis, ning käsutada sõjavägesid, mistõttu ongi ta ''imperator''), tribunaalne võim (tänu millele võis ta kokku kutsuda rahvakoosolekuid) ja ülempreestri ametikoht. Vormiliselt oli kõrgeim võim senatil, kuid reaalsuses kontrollis valitses keiser.

===Keiser Augustuse valitsusaeg===

Keiser ([[27 eKr]]–[[14]] pKr) [[Augustus]] säilitas Rooma vabariigi välised vormid, ta valitses [[autokraatia|autokraadina]] üle 40 aasta. Ta tegi lõpu sajandi kestnud kodusõdadele ning tõi Rooma riigile rahu, õitsengu ja suurriikliku hiilguse ajastu. Lisanime "[[Augustus (lisanimi)|Augustus]]" 'auväärne', mille järgi teda tänapäeval põhiliselt tuntakse, sai ta [[27 eKr]]. Aastal [[27 eKr]] andis Augustus välja seaduse nimega [[Pax Romana]] ehk 'rooma rahu,' tänu millele valitses impeeriumis üle 200 aasta rahu. Pax Romana kehtis kuni keiser [[Marcus Aurelius]]e surmani aastal [[180]].

====Germaania====

Augustuse valitsusajal toimunud katse põhjas, tungida [[Germaania]]sse lõppes Rooma vägede kaotusega [[Teutoburgi lahing]]us, [[Teutoburgi mets]]as [[9]] pKr. Rooma impeerium kontrollis selle ajani territooriumeid Reinist idas koos [[Lippe]] ja [[Main]]i jõgedega. Augustuse poolt määratud [[Publius Quinctilius Varus]]e all üritasid roomlased oma ülemvõimu laiendada ka ida pool asuvate [[Weser]]i ja [[Elbe]] jõgede suunas. 9. aasta sügisel varitses [[Arminius]] koos oma [[Germaanlased|Germaani hõimude]] liiduga Rooma armeed ja hävitas täielikult XVII, XVIII, XIX [[leegion#Keisririigi aeg|leegion]]i, kolm ratsaväeosa ja kuus abiväelaste kohorti. Kokku langes umbes 20 000 roomlast. Pärast seda aktsepteeris Augustus impeeriumi põhjapiirina [[Rein]]i jõge. Idas rahuldus ta sellega, et allutas Rooma võimule [[Armeenia]] ja [[Taga-Kaukaasia]]. [[Partia]] jättis ta rahule.