Friuli mark: erinevus redaktsioonide vahel

 

Eberhardi poeg [[Berengar Frioolist]], [[Friuli markkrahv]] aastast 874, valiti [[Itaalia kuningas|Itaalia kuningaks]] pärast Frangi keisri [[Karl Paks]]u kukutamist aastal 887. Tema valimist varjutasid aastakümned võitlusi trooni eest rivaalitsevate nõudlejate vahel. Berengar andis vasallivande [[Ida-Frangi riik|Ida-Frangi]] kuningale, [[Arnulf (Frangi keiser)|Arnulfile Kärntenist]], sellele vaatamata kaotas ta aastal 889 krooni [[Spoleto hertsog]]ile [[Guido Spoletost|Guidole]] ja tal õnnestus see tagasi saada alles aastal 905. Vahepeal, esindatuna oma nõuniku [[Walfred (Friuli)|Walfrediga]] [[Verona]] linnas, jäi ta Friuli isandaks, mis oli alati tema toetusbaas. Pärast Berengari surma aastal 924 valisid tema poolehoidjad kuningaks [[Hugues d'Arles]]e.

Kuningas Hugues ei nimetanud uut markkrahvi ja mark jäi vakantseks. See jäi poliitiliseks üksuseks frankide [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|Itaalia kuningriigis]] kuni trooni anastamiseni [[Berengar II Ivreast|Berengar II]] poolt pärast Ugo poja, kuningas [[Lothaire d'Arles|Lothar II]] surma aastal 950. Kutsutuna Lothari lese [[Adelheid]]i poolt, kasutas [[Saksamaa kuningriik|Saksa]] kuningas [[Otto I (Saksa-Rooma keiser)|Otto I]] juhust Itaalia vallutamiseks, Berengar II kukutamiseks ja Adelheidiga abiellumiseks. Konflikt lahendati 952. aasta [[Augsburg]]i riigipäeval, kus Berengar II võis säilitada Itaalia kuninga tiitli Saksa-Rooma keisri vasallina, kuid pidi loovutama Friuli [[Verona mark|Verona margina]] [[Baieri hertsog|hertsog]] [[Heinrich I (Baieri)|Heinrich I-le]], kuningas Otto I vennale. 2. veebruaril 962 krooniti Otto [[Rooma]]s [[Saksa-Rooma keiser|Saksa-Rooma keisriks]], kuningas Berengar II kukutati ning aasta pärast vahistati ja pagendati. Tema Itaalia kuningriik sai [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] koostisosaks.