Erinevus lehekülje "Tartu Jaani kirik" redaktsioonide vahel

}}
 
'''Tartu Jaani kirik''' on keskaegne telliskirik [[Tartu]]s, mis on tuntud oma [[terrakota]]figuuride poolest. Samal kohal on kirik asunud hiljemalt [[13. sajand]]i esimesest poolest, praeguse hoone vanimad osad pärinevad [[14. sajand]]ist. Kirik on ajaloo jooksul olnud korduvalt varemetes, viimati aastatel [[1944]]–[[2005]]. Kirik on pühitsetud Ristija Johannesele.
 
Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on kuulsad selle poolest, et need pole mitte ühe või mõne vormi abil stantsitud, vaid kõik kujud – algselt üle tuhande – on ükshaaval savist valmistatud, nii et igaüks neist on isenäoline. Praeguseks on säilinud ligikaudu 200 skulptuuri. Ühe hüpoteesi järgi kujutavad need kunagisi Tartu linna kodanikke.
Nii pikihoone kui ka kooriruumi seinad on varustatud tugipiilaritega, mis on ilmselt säilitanud oma keskaegse kuju, v.a nende glasuurkividdest veelauad, mis pärinevad täielikult restaureerimistöödest. Akende vahel paiknevad ka valgmikseinu liigendavad väikesed kontraforsi-laadsed müürieendid.<ref>Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik, Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 16.</ref>
 
Kiriku läänepoolsel fassaadil asuv peaportaal on rikkalikult profileeritud ning neljaastmeline, kuigi algselt oli ilmselt astmeid kuus. Portaali sokkel pärineb hiljutistest restaureerimistöödest ning moodustub graniitplaatidepeaportaali kroonib ehisviil ehk vimperg, mille dekoratsiooniks on 15 ristikukujulise ülaosaga nišši terrakotaskulptuuridele. Keskmine neist kujutab Kristust. Keskajast pärinevad siguuridfiguurid on asendatud koopatega. Kiriku külgportaalid asuvad põhja- ja lõunaküljel.<ref name=":1">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 17.</ref>
 
Akende palestiku kujunduses on kasutatud nii mandelvööti kui süvarihva. Aknad on olnud liigendatud profiiltellistest vahepostidega. Aknad olid enamjaolt jaotatud kolmeks, külglöövi otstes ja kooriosas kaheks osaks.<ref name=":1" />[[Pilt:6916 Tartu Jaani kirik.jpg|pisi|Jaani kiriku interjöör|vasakul|452x452px]]
Jaani kiriku terrakotadekoor on olnud vägagi rikkalik ning skulptuuride koguarvu on raske hinnata, sest suur osa neist on hävinud nii purustuste kui ümberehituste käigus. Kiriku fassaadidel võis algselt paikneda umbes 200 poolfiguuri. Eriti suured kaod on interjööris ning hävinud on ka enamik päiskivisid. Praeguste hinnangute kohaselt on Jaani kirikus keskajal olnud skulptureeritud elemente u 2000, millest tänapäevani on säilinud vaid ligikaudu kolmandik. Kahtlemata oli tegu keskaegse Euroopa kõige rikkalikuma terrakotadekooriga rajatisega.<ref name=":5">Alttoa, Kaur. Tartu Jaani kirik. Tallinn: Muinsuskaitseamet, 2011, lk 37. </ref>
 
Arvukuse kõrval on tähelepanuväärne ka kiriku skulptuuride monumentaalsus. Võidukaare kohal asunud krutsifiksigrupp oli valmistatud elusuuruses - seda võib pidada kõige suurejoonelisemaks terrakotakompositsiooniks keskaegsel õhtumaal. Kõik Jaani kiriku terrakotaskulptuurid on individuaalselt modelleeritud, mitte vormidega valmistatud.<ref name=":5" /> Oma ikonograafiliselt programmilt kujutavad identifitseeritavad skulptuurid Kristust, Neitsi Maarjat, Ristija Johannest, apostleid, pühakuid jne. Peaegu täielikult on hävinud algne polükroomia ning savisse uuristatud tekstid.<ref name=":5" /> Ka mõnedel võlvipäiskividel on olnud kujutatud Kristuse, Neitsi Maarja ja evangelistide sümboleid, talumkapiteelidel on kujutatud taimdekoori, vapiliiliaid ja lendlohesid.<ref>Raam, Villem (üldtoimetaja). Eesti arhitektuur, 4. köide, Tartumaa, Jõgevamaa, Valgamaa, Võrumaa, Põlvamaa. Tallinn: Valgus, 1999, lk 23-24.</ref>
 
==Vaated kirikule==
80

muudatust