Tartu Pühade Aleksandrite kirik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Parandatud ja täiendatud |
Resümee puudub |
||
5. rida:
'''Tartu Püha Aleksandri kirik''' on [[õigeusk|õigeusu]] [[kirik]] [[Tartu]]s, [[Karlova]] linnaosas,<ref name="muinas">[http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id=7118 Tartu Aleksandri kirik] kultuurimälestiste riiklikus registris</ref> aadressil [[Sõbra tänav]] 19A.<ref name="puhkaeestis">[http://www.puhkaeestis.ee/et/eaok-tartu-puha-aleksandri-kirik EAÕK Tartu Püha Aleksandri kirik] portaalis puhkaeestis.ee</ref>
Tartu Püha Aleksandri kirik (''Церковь Александра Невского'') ehitati aastatel 1914–1918,<ref name="muinas" />,
1940. aastal kirikuhoone riigistati [[Nõukogude Liit|Nõukogude okupatsioonivõimude]] poolt. Aastakümneid kasutasid seda laohoonena [[Tartu Ülikool|Tartu Riiklik Ülikool]] ja [[Eesti Rahva Muuseum|Eesti NSV Riiklik Etnograafiamuuseum]].<ref name="puhkaeestis" />
11. rida:
Kirik tagastati [[Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik]]u Tartu Pühade Aleksandrite kogudusele 1995. aastal. Aastatel 1996–1999 oli koguduse preester [[Samuel Puusaar]]. Kirik taaspühitseti 2003. aasta suvel,<ref name="puhkuseestis">[http://www.puhkuseestis.ee/vaatamisvaarsused?sightseeing_id=506 Tartu Püha Aleksandri kirik] portaalis puhkuseestis.ee</ref> koguduse vaimulikud on preester Vadim Rebase ja diakon Timoteus Vassel.<ref name="kogudus"></ref>
Kahekorruseline [[sibulkuppel|sibulkuplitega]] kirik on haruldane näide [[vanavene kirikuarhitektuur]]i-mõjulisest [[sakraalarhitektuur]]ist Eestis,<ref name="muinas" /> selle arhitekt on [[Vladimir Lunski]].<ref name="puhkaeestis" />, ehitust juhatas [[Fromhold Kangro]]. Kiriku [[nurgakivi]]s on tsinkkastike [[pühak]]u [[säilmed|säilmetega]] ning vaskplaat kirjaga: "''Nurgakivi on pandud [[Venemaa keiser|keiser]] [[Nikolai II]] valitsemise ajal 27. mail 1914 [[Riia]] ja [[Miitavi]] ülempiiskopi [[Ioann]]i poolt''".<ref name="puhkaeestis" />
[[Kultuurimälestiste riiklik register|Kultuurimälestiste riikliku registri]] andmetel on Aleksandri kiriku arhitektuuris ka [[vene modernstiil]]i sugemeid, ehkki [[välisdekoor]]i projekteerimisel on lähtutud [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik|Vladimiri-Suzdali vürstiriigi]] kirikuarhitektuurist. Hoone on ristikujulise põhiplaani ja astmelise ülesehitusega. Mitmekuplilise ehitise lääneküljel paikneb avara trepiga kõrge eeskoda. Välisukse ees on graniitastmetega kahepoolne trepp. Iseloomustavate detailidena loetleb Kultuurimälestiste riiklik register peatrepi [[etik]]u paisutatud ümarsambaid, [[kaarsillus]]ega avasid, püstvagudega [[simss]]i, [[juugend]]ornamendiga peatrepi võret, keskse paisutatud sambaga kaksik- ja kolmikaknaid ning akende krohvraamistust.<ref name="muinas" />
| |||