Erinevus lehekülje "Ristisõjad" redaktsioonide vahel

Lisatud 414 baiti ,  3 aasta eest
P (Tühistati kasutaja 2001:7D0:8B20:E101:5858:8D0D:4581:2DF4 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mil...)
Esimese ristisõja kuulutas välja [[1095]] [[Prantsusmaa]]l [[Clermont]]is [[Rooma Katoliku Kirik]]u [[paavst]] [[Urbanus II]], kes vastas [[Bütsants]]i keisri [[Alexios I]] palvele. Eesmärgiks oli [[moslem]]itest [[Seldžukid|seldžukkide]] väljatõrjumine [[Pühalt Maa]]lt ja [[Jeruusalemm]]ast ning idapoolsete kristlaste vabastamine nende ikke alt. [[1099]]. aasta [[15. juuli]]l vallutati Jeruusalemm ja rajati [[Jeruusalemma kuningriik]] ning ka teisi ristisõdijate riike. 1099. aastal sai [[Bouilloni Gottfried]]ist [[Jeruusalemma kuningas]]. Jeruusalemma kuningriigile allutati [[Antiookia vürstiriik]], [[Tripoli krahvkond]] ja [[Edessa krahvkond]], aga samuti [[Tibeeria]] valitsejad.
 
Ehkki need maad püsisid ristisõdijate käes vähem kui kakssada aastat, oli Esimene Ristisõda äärmiselt tähtis verstapost Eurooplaste [[ekspansioon]]is. See oli ka ainus ristisõda, kus Jeruusalemm vallutati. Esimesed ristisõdijate väed, mis [[Bosporuse väin]]a juurde jõudsid, hävitati.
 
[[11. sajand]]i esimesel poolel tekkis [[Malta ordu]] vennaskond. Paavst [[Paschalis II]] tunnistas vennaskonda iseseisvana [[1113]]. aastal. Esimesed reeglid kinnitas vennaskonnale paavst Honorius II [[1124]]. aastal. Vennaskond kujundati orduks [[1154]]. Ordu oli ristisõdade ajal [[Jeruusalemma kuningriik|Jeruusalemma kuningriigi]] tähtis sõjalis-poliitiline jõud. [[Ordu]] oli kiriklikult ja sõjaliselt iseseisev jõud ning omas ja valdas lääniõiguse alusel hulgaliselt kinnisvara.
 
==Teine ristisõda, 1147–1149==
56 384

muudatust