Hüdroelektrijaam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Tühistati kasutaja 2001:7D0:4600:101:68C6:5A44:BCDF:990 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille teg... |
|||
1. rida:
[[Pilt:Hydroelectric dam est.png|thumb|280px|Hüdroelektrijaama põhimõtteskeem]]
'''Hüdroelektrijaam''' (lühend '''HEJ'''; ka '''veejõujaam''', '''hüdrojaam''') on [[elektrijaam]], milles vee [[potentsiaalne energia]] muundatakse [[elektrienergia]]ks<ref name="Elektroenergeetikasõnastik"/>.
Reeglina ehitatakse hüdroelektrijaamad suurtele jõgedele, kus [[pais]]uga ülespaisutatud [[vesi]] paneb langedes pöörlema [[hüdroturbiin]]id koos [[elektrigeneraator]]itega. Nende ehitamine on aeganõudev ja kulukas (mahukad mullatööd ja betoonitööd paisude ehitamisel), kuid [[energia]] [[omahind]] on suhteliselt madal, sest [[ekspluatatsioonikulu]]d on väikesed{{lisa viide}}.
Ariidsetes piirkondades on hüdroelektrijaamade [[veehoidla]]d olulised asulate ja põllumajanduse veega varustamisel.
Jõgedel, mille äravool on aasta läbi ühtlane või mille orgu ei ole võimalik veehoidlat rajada (orgu uputada), on võimalik juhtida kogu jõe vesi oru veeru ülaosas kulgevasse pealevoolukanalisse. Kohta, kus jõeoru põhi langeb piisavale sügavusele pealevoolukanalist, ehitatakse elektrijaam ise.
Hüdroelektrijaamade ehitamisega kaasneb ka elanike evakueerimine (piirkondadest kuhu tahetakse jaam rajada), kuna sealsed piirkonnad ujutatakse üle. Paljud ettevõtted peavad ümber kolima. Kalade liikumist häiritakse ja tehastest, mis on jäänud vee alla, võib levida mürgiseid aineid.
Turism levib sealsetes piirkondades samuti. Turismitalusid ja vaatamisväärsusi saab sinna ehitada ning turistid käivad ka HEJ vaatamas.
==Välismaa hüdroelektrojaamu==
*[[Dnepri hüdroelektrijaam]]
*[[Narva hüdroelektrijaam]]
*[[Sajaani-Šušenskoje hüdroelektrijaam]]
*[[Sélingué hüdroelektrojaam]]
==Eesti hüdroelektrijaamad==
Seisuga märts 2011 oli Eesti elektrivõrkudesse ühendatud 47 erinevat hüdroelektrijaama ja elektrit tootvat vesiveskit võimsuste vahemikus 4 kW kuni 2 MW koguvõimsusega '''8,09 MW'''. Mõned neist (Kotka, Kunda) on seisatud. Aastatel 2011–2020 on oodata jaotusvõrkudesse 9 täiendava mini- ja mikrohüdroelektrijaama ('''MHEJ''') liitumist koguvõimsusega '''1,224 MW'''. Kõik nimetatud jaamad ja veskid kujutavad endistest rajatistest taastatud üksusi. Eesti jõgedel leidub veel sobivaid jõuastmeid täielikult uute jaamade rajamiseks, kuid selliste tasuvusaeg kujuneks praeguste elektrihindade juures ebaotstarbekalt pikaks ja võib kõne alla tulla kaugemas tulevikus. Erandiks võiks olla '''Omuti kärestikud Narva jõel''', kuhu oleks võimalik rajada jaam võimsusega kuni 30 MW<ref>http://www.energiatalgud.ee/index.php?title=H%C3%BCdroenergia_ressurss&menu-35</ref>.
| |||