Vigala vasallilinnus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P →Välislingid: categorisation using AWB |
artikli kohendamine ja pealkirjastamine. tõstsin erinevas kohsd olnud ajaloolised lõigud ühe pealkirja alla. |
||
1. rida:
{{allikad}}
'''Vigala vasallilinnus''' oli keskaegne [[Uexküll]]ide suguvõsale kuuluv kindlus Lääne-Eestis [[Vigala kihelkond|Vigala kihelkonnas]] [[Kivi-Vigala]]s.
==Linnuse Kirjeldus==
Kindlust piiras kolmest küljest looduslikud veekogud ja ühele küljele rajati vallikraav, millest läks üle sild. Linnuse naabruses oli paisutamissüsteem, mille abil oli võimalik linnust ümbritsevates veekogudes veetaset tõsta. Linnuse peahoone mõõtmed olid 24x21 meetrit ning välismüüride mõõdud olid 68x33,5 meetrit. Kuigi mõõtmed olid väikesed, oli müüride paksus umbes 4 meetrit.▼
==Mihkel Aitsami arvamus==
Koduloouurija ja kirjanik [[Mihkel Aitsam]]i (1877–1953) oletuste põhjal võis olla hilisema Vigala kindluse kohal [[Enge jõgi|Enge jõe]] ja [[Naravere oja]] vahelisel neemikul ka muinasaja lõpul eestlaste kants. Seda siiski ei kinnita [[1896]]. aastal toimunud väljakaevamised.
==Linnuse ajalugu==
Ajaloolistes allikates on ka vihjeid, et mingi kivikindlus (kindlusmõis) võis olla [[Kivi-Vigala]]s kõige varem 13. sajandi teisest poolest alates. Oletatavasse muinalinnuse asukohta kivikindluse rajamisest on kindlad teated 15. sajandi kespaigast. Uexküllide suguvõsa uurijad oletavad, et Vigala kindluse rajas [[Velise vasallilinnus]]e valdaja üks poegadest. Seejärel kujunes Vigala vasallilinnusest üks olulisemaid kantse Lääne-Eesti Uexküllidel, kes oli laialdases piirkonnas suurim vasallisuguvõsa.
===Linnus Liivi sõja perioodil===
▲Kindlust piiras kolmest küljest looduslikud veekogud ja ühele küljele rajati vallikraav, millest läks üle sild. Linnuse naabruses oli paisutamissüsteem, mille abil oli võimalik linnust ümbritsevates veekogudes veetaset tõsta. Linnuse peahoone mõõtmed olid 24x21 meetrit ning välismüüride mõõdud olid 68x33,5 meetrit. Kuigi mõõtmed olid väikesed, oli müüride paksus umbes 4 meetrit.
[[Liivi sõda|Liivi sõjas]] sai kindlus tugevalt kannatada esimest korda [[1560]]. aastal venelaste sõjakäigu ajal. Loss ehitati kiiresti üles moderniseeritult. [[1576]]. aastal langes loss uuesti venelaste kätte ning nad jäid sinna [[1581]]. aastani. Kui venelased lahkusid, jätsid nad maha endast põletatud ja rüüstatud lossi. Peale seda, lossi enam ei taastatudki. Veel 19. sajandil olid kindluse asupaigas kõrged varemed. Kuna [[Vigala]] piirkonnas ei ole looduslikult ehituseks kõlbulikku [[paekivi]], siis kasutati varemeid paemurruna. Linnust mainiti [[18. mai]]l [[1595]] sõlmitud [[Täyssinä rahu]]lepingus, kui venelased loobusid muuhulgas kõigist õigustest mitmete Eestimaa linnuste ja nende läänide üle.
==Linnus tänapäeval==
19. sajandi lõpul ehitati kindluse vundamendile elamu, mis on seal tänapäevani. On säilinud ka fragment vanast võlvkäigust (arhitektuurimälestisena kaitse all) ja lõik vanast vallikraavist, mis asuvad tänapäeval eramaal.▼
▲19. sajandi lõpul ehitati kindluse vundamendile elamu, mis on seal tänapäevani. On säilinud ka fragment vanast võlvkäigust (arhitektuurimälestisena kaitse all) ja lõik vanast vallikraavist, mis asuvad tänapäeval eramaal. <ref>Mihkel Aitsam. Vigala kihelkonna ajalugu. [[Kivi-Vigala]]: Vigala vallavalitsus ja volikogu, [[2006]]. Lk-d 184-191</ref>
Kivikindlusest sai asukoht nime [[Kivi-Vigala]] (''Stein Fickel'').
==Viited==
{{Viited}}
==Kirjandus==
| |||