Rooma keisririik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
|||
137. rida:
[[File:Invasions of the Roman Empire 1.png|pisi|300px|Invasioonid Rooma riiki 1. - 5. sajandini]]
[[Hilisantiikaeg|Hilisantiikajal]] [[Severuste dünastia]]le: [[Septimus Severus]], [[Caracalla]] ja [[Geta]] ([[193]]–[[217]]) järgnes nn sõdurkeisrite ajajärk. Kodusõjaga kaasnesid [[barbarid|barbarite]] sissetungid ning mitmete [[provints]]ide lahkulöömine.
===Goodid===
{{vaata|Goodid}}
[[251]]. aastal toimus gootide 2. sõjakäik nende juhi [[Kniva]]/[[Cniva]] juhtimisel Rooma keisririigi aladele, üle Doonau jõe [[Möösia]] and [[Traakia]], goodid piirasid Doonaul asuvat [[Nikopolis]]t, kuid tõrjuti eemale Rooma keiser [[Decius]]e poolt. Goodid taganesid [[Balkan]]ile, kuid tegid siis tagasipöördemanöövri ning ründasid Rooma vägesi Beroë (tänapäeva [[Stara Zagora]], [[Bulgaaria]]s) juures ja siis ründasid [[Philippopolis]]t (tänapäeva [[Plovdiv]], Bulgaarias) ning vallutasid selle. Plovdivi kaitse ülem [[Titus Julius Priscus]] kuulutas end gootide kaitse all oleva piirkonna keisriks. Kaotusterikas piiramine aga kahandas gootide sõjalist võimsust ning nad pakkusid rooma väepealikule Deciusele võetud sõjasaagile ja vangidele loovutamise eest vastutasuks taganemisvõimalust, kuid Decius püüdis neid hävitada [[Abrittuse lahing]]us. Goodid purustati lõplikult [[Aemilianus]]e, Möösia ja [[Pannoonia]] Rooma asevalitseja poolt.
[[270]]. aastal langes gootide juht Cannabaudes lahingus Rooma keiser [[Aurelianus]]ega ning seni ühise juhtimise alla ühendatud gootide jagunemisega hõimudeks tekkis [[võimuvaakum]] [[Ida-Euroop]]as. Hajutatud gootide elualadele tungisid [[germaanlased]] [[gepiidid]] ja gootide Thervingi hõimud, milles juhtpositsioonil olid Balti ehk [[läänegoodid]] ([[Alarich I]]) liikusid edasi [[Dnestr]]i jõest läände; greuthungi hõimud, milles juhtpositsioonil olid amaligoodid [[Aasovi meri|Aasovi mere]]st idas.
[[3. sajand]]i keskpaigas tekkis Roomal konflikt areneva ja laieneva [[Sassaniidid]]e [[Sassaniidide riik|riigiga]], mille valitseja (240–270) [[Shapur I]] tungis Rooma [[Mesopotaamia]]sse (243), laastas [[Antiookia]] (254) ja tungis [[Anatoolia]]sse (260). Valitseja (293–302) Narsehi ajal tungisid sassaniidide väed Rooma [[Armeenia]]sse, kuid võideti [[298]]. aastal hilisema keisri [[Galerius]]e vägede poolt ning loovutasid rahulepingu alusel nende konrolli all olnud viis provintsi [[Tigris]]est läänepool.
===Keiser Aurelianuse valitsusaeg===
Keiser ([[270]]-[[275]]) [[Aurelianus]]el õnnestus riigi ühtsus taastada. Võitudega [[jüüdid|jüütide]], [[sarmaadid|sarmaatide]], [[vandaalid|vandaalide]] ja [[goodid|gootide]] üle taastas ta Rooma piiri [[Doonau]]l, kuid pidi teisel pool jõge oleva [[Daakia]] 271 gootidele loovutama. Keiser [[Aurelianus]] oli sunnitud Rooma väed ja võimud tagasi tõmbama Doonaust lõuna poole. Tagasitõmbumisega Doonau taha lõhuti ka [[Traianuse sild]], mis oli olnud antiikmaailma pikim sild. 271. aastal peatas ta [[Pavia]] lähedal [[alamannid]]e sissetungi [[Itaalia]]sse. [[272]]. aastal võitis ta [[Palmyra]] valitsejanna [[Zenobia]] ja tõi ta vangina Rooma. 274 võitis ta [[Gallia]] usurpaatori [[Tetricus I]] ja liidendas seega kõik sajandi keskel tekkinud separaatriigid, taastades [[Rooma riik|Rooma riigi]] ühtsuse.
| |||