Tartu Täiskasvanute Gümnaasium: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
3. rida:
==Ajalugu==
Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumi arengutee algas õhtukursustest 1914. aastal, kui kohalik [[Kutseharidusselts]] avas õhtukursused, kus õpetati mitmesuguseid kutseaineid. Nende kursuste jätkuks oli 1917. aastal avatud üldhariduslik [[õhtukool]], milles töötas kolm [[algkool]]iklassi. [[Haridusselts]]i nime all tegutsev endine Kutseharidusselts otsustas oma eestseisuse koosolekul 18. novembril 1918. aastal avada
1940/41 aastal alustas V keskkool 16-klassilise koosseisuga, mistõttu ei jätkunud ruumi õppetöö organiseerimiseks oma, [[Magasini tänav (Tartu)|Magasini tänav]]a ruumides. Kasutati ka lähedalasuva Vene keskkooli ruume teise vahetusena ning [[Tartu Uspenski kirik]]u preestrimaja füüsika ja keemialaboratooriumide asutamiseks. 1941. aasta okupatsioon tõi kaasa direktor Juhan Süti kui mitteusaldatava isiku vallandamise ning kooliruumide ülevõtmise sõjaväehaiglale. Õppetöö jätkus Viljandi tänava koolimajas teises vahetuses. Uueks direktoriks sai kooli vilistlane eesti filoloog [[Oskar Parmas]]. 1944–45 aastal juhtis kooli jälle Juhan Sütt, kes seekord lahkus koolist “isiklikel põhjustel” asudes juhtima [[Hiiumaa]]l [[Kärdla keskkool]]i.
[[Nõukogude okupatsioon]]i aastail avati '''Tartu Töölisnoorte Kool'''. Kuna õpilaste teadmistetase oli väga erinev, avati ettevalmistusrühm ning kehtestati puhkepäeviti kohustuslikud konsultatsioonid (matemaatika, vene keel, võõrkeel). 1947. aastal avati Tartus vene õppekeelega töölisnoorte keskkool, mistõttu eestikeelne kool nimetati ümber '''1. Töölisnoorte Keskkool'''iks, vene õppekeelega kool sai nimeks 2. Töölisnoorte Keskkool. 1. TNKK kolis [[Abovjani tänav]]ale. 1948. aastal suleti V Keskkool, mis tõi kaasa 1. TNKK õpilaste arvu tõusu 1947. aasta 229-lt 423-le. Ka toodi V Keskkooli juurest üle mittestatsionaarne osakond, mille juhatajaks sai geograafia õpetaja [[Villem Raud]]. 1956. aastal koliti [[Gagarini tänav]]a (end. Viljandi tn., praegune Tõnissoni tn.) koolimajja, 1971. aastal [[Puiestee tänav]]ale ning 1973. aastal 1. Mai tänava (praegune [[Raatuse tänav]]) koolimajja.
1959. aastal asutatud iseseisev '''Tartu Kaugõppekeskkool''' töötas kuni 1964. aastani Kingissepa tänaval (praegu [[Jakobi tänav]]), hiljem kuni 1987. aastani [[Tamme puiestee]]l. 1. Õhtukeskkooli ja Kaugõppekeskkooli klassid töötasid ka paljude asutuste juures (Kaubandusvalitsus, Kaubamaja, Toitlustustrust, “Areng”, Autoveod, Autobussi- ja Taksopark, Autoremonditehas, KEK, Autoveod, Sidesõlm jt.)
1987. aastal saadi esmakordselt oma ruumid Tartu 17. Põhikooliga ühes majas viimasel korrusel.
|