Redaktsioon: 17. märts 2016, kell 09:39 redigeeri 213.219.77.130 (arutelu) Lehekülg asendatud tekstiga '{{ToimetaAeg\|kuu=oktoober\|aasta=2012}} pisi\|Läänemeri märtsis 2000 Kategooria:Atlandi ookeani mered...' Märgis: Visuaalmuudatus ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 17. märts 2016, kell 09:40 redigeeri eemalda Iifar (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 76 120 muudatust P Tühistati kasutaja 213.219.77.130 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Ohpuu. Uuem muudatus →
2. rida: [[Pilt:BalticSea March2000 NASA-S2000084115409 md.jpg\|pisi\|Läänemeri märtsis 2000]] '''Läänemeri''' ehk [[Limneameri]] (nimi "Balti meri" on ebasoovitatav<ref>[http://www.eki.ee/cgi-bin/mkn8.cgi?form=mm&lang=et&kohanimi=balti+meri&f2v=Y&keel=&f3v=Y&allikas=&staatus=&nimeliik=&maakond=&vald=&kihelkond=&asum=&f10v=Y&f14v=Y&of=tb KNAB]</ref>) on [[Atlandi ookean]]i [[sisemeri]], mis piirab [[Eesti]]t põhjast ja läänest. Teised Läänemere-äärsed riigid on [[Läti]], [[Leedu]], [[Poola]], [[Saksamaa]], [[Taani]], [[Rootsi]], [[Soome]] ja [[Venemaa]]. Läänemerd ühendavad [[Põhjameri\|Põhjamerega]] madalad ja kitsad [[Taani väinad]]. Mõned loevad Läänemere osaks ka [[Kattegati väin]]a Taani ja Rootsi vahel. ~~[[Kategooria:Atlandi ookeani mered]]~~ == Füüsiline iseloomustus == Läänemere pindala on 373 000 km<sup>2</sup>, koos Taani väinade ja Kattegatiga 415 266 km<sup>2</sup><ref name="Läänemeri">Autorite kollektiiv. 1995. Eesti loodus. [koost. Raukas, A.]. Eesti Entsüklopeediakirjastus ja Valgus. lk 228</ref>. Läänemere maht on 21 721 km<sup>3</sup>, keskmine sügavus on 52 m ja suurim 459 m ([[Landsorti süvik]])<ref name="Läänemeri" />.Vesi on selgepiiriliselt kihistunud; madala soolsusega üla- ja suhteliselt suure soolsusega süvakihi järsk üleminek (umbes 8‰ isohaliini juures) on mere lõunaosas 30–50, Soome lahe suus umbes 70 m sügavuses ja takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist. Ülakiht jaotub suvel pindmiseks soojaks ja alumiseks külmaks veeks. Vee pinnakihi soolsus on Taani väinades 8–10 ja Läänemere avaosas 6–7‰ ning väheneb Soome ja Põhjalahe sopi suunas (väikseim 1–2‰). == Läänemere nimi Läänemere-äärsete rahvaste keeltes == [[eesti keel]]es ''Läänemeri'' [[kašuubi keel]]es ''Bôłt''; ka ''Wiôldżé Mòrzé'' [[leedu keel]]es ''Baltijos jūra'' [[liivi keel]]es ''Vālda mer'' [[läti keel]]es ''Baltijas jūra''; ka ''Dižjūra'' [[poola keel]]es ''Bałtyckie Morze'', ''Bałtyk'' [[rootsi keel]]es ''Östersjön'' [[saami keel]]es ''Nuortamearra'' [[saksa keel]]es ''Ostsee'' [[soome keel]]es ''Itämeri'' [[taani keel]]es ''Østersøen'' [[valgevene keel]]es ''Балтыйскае мора'' [[vene keel]]es ''Балтийское море'' Idaslaavlased kutsusid veel [[18. sajand]]il Läänemerd [[Varjaagid]]e mereks (vene Варяжское море; inglise ''Varangian Sea'').<ref>[[John Mottley]] (1692–1750): The history of the life and reign of the Empress Catharine. Book 1. London [[1744]] [http://www.archive.org/search.php?query=creator%3A%22Mottley%2C%20John%2C%201692-1750%22 archive org] [http://books.google.com/books?id=WRMCAAAAYAAJ&pg=PA1#v=onepage&q=&f=false lk.1]</ref> Vanarooma allikates on Läänemerd nimetatud Sueebide mereks (''Mare Suebicum''). ==Veerežiim== Läänemerre suubub arvukalt jõgesid. Suurim neist on [[Neeva]], vooluhulgaga 2500 kuupmeetrit sekundis{{lisa viide}}. Kõik jõed kokku toovad Läänemerre umbes 14 000 kuupmeetrit magedat vett sekundis{{lisa viide}}. Niiske kliima tõttu sajab ka Läänemere pinnale rohkem vett, kui sealt aurab, vahet hinnatakse umbes 2000 kuupmeetrile sekundis{{lisa viide}}. Et Läänemere tase on üldiselt püsiv, on Läänemerel äravool umbes 16 000 kuupmeetrit sekundis ehk 500 kuupkilomeetrit aastas{{lisa viide}}. See leiab aset Taani väinade kaudu: sealt voolab aastas välja umbes 1000 kuupkilomeetrit Läänemere riimvett{{lisa viide}}, samal ajal kui Kattegatist voolab sisse umbes 500 kuupkilomeetrit soolasemat riimvett{{lisa viide}}. Just nimelt soolasemat riimvett: ookeanivesi (soolsusega umbes 34...35 promilli) Läänemerre ei pääse, vaid seguneb Kattegatis Läänemerest tuleva magedama veega. Seetõttu on Läänemere süvaosa kuni sügavuseni 60...100 meetrit täidetud riimveega, mille soolsus on 10...15 promilli. Pinnaveed on Läänemere avaosas soolsusega 6...8 promilli, sest kuigi jõgedest lisandub pidevalt täiesti magedat vett, seguneb sügavamat ja soolasemat vett sellele juurde{{lisa viide}}. On arvutatud, et kui Läänemere äravool ületaks umbes 60 000 kuupmeetrit sekundis ehk 2000 kuupkilomeetrit aastas{{lisa viide}}, tõkestaks vee väljavool Taani väinadest riimvee sissevoolu täielikult ja Läänemere vesi muutuks täiesti magedaks. Samuti juhtuks see, kui Taani väinad oleks praegusest umbes 5 meetrit madalamad{{lisa viide}}. Umbes nii oli asi [[Antsülusjärv]]e lõpus ja [[Mastogloiameri\|Mastogloiamere]] alguses, kui ookeani tõusu tõttu algas soolvee sissepääs Läänemerre. ==Eesti rannikumeri== Põhja-Eesti rannikud on järskrannikud ja Lääne-Eesti rannikud on laugrannikud. Rootsi rannikud on Läänemeres kõige enam liigestatud. [[Saaremaa]]st ja [[Hiiumaa]]st [[avameri\|avamere]] poole jääv meri peidab endas rohkesti laevasõidule ohtlikke [[rahu (meri)\|rahusid]] ja [[madal]]aid. Hästi teatakse Hiiumaast 15 km kaugusel loodes [[Soome laht]]e viiva meretee lähedal paiknevat [[Hiiu madal]]at, kus paepõhja katab kohati vaid meetrine veekiht. Suurtele laevadele liiga madalaid kohti on ka Saaremaast ja [[Vilsandi]]st 15–20 km kaugusel läänes. Eesti vetest lääne suunas muutub meri pikkamööda sügavamaks, ulatudes keset merd 249 meetrini. Soome lahe suurim sügavus Eesti vetes on veidi üle 100 m ja [[Liivi laht\|Liivi lahe]] oma 50–60 m. Avamerega nõrgalt ühendatud, madala ja väikese [[veeväli\|veeväljaga]] [[Väinameri]] ja Liivi laht erinevad hüdroloogiliste tingimuste poolest tunduvalt Saaremaast läände jäävast merest ja Soome lahe lääneosast. Neis on nõrgem [[lainetus]], suuremad vee[[temperatuur]]i ja -taseme kõikumised, väiksem [[soolsus]] ja [[läbipaistvus]] ning paksem ja püsivam [[jää]]kate kui avameres. Läänemere hüdroloogiliseks iseärasuseks teiste meredega võrreldes on vete selgepiiriline kihistumine madala soolsusega (5–7‰) pindmiseks ja suhteliselt soolaseks süvakihiks (umbes 8‰). See takistab oluliselt vee vertikaalset segunemist (veevahetust), mille tõttu paljud hüdroloogilised, keemilised ja bioloogilised protsessid avalduvad neis kihtides erinevalt. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1–2 °C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes veidi alla 0 °C (Eesti rannikumere vesi külmub –0,2 kuni –0,4 °C juures). Maksimumi saavutab veetemperatuur [[juuli]]s-[[august]]is, mil see on saartest läänes ja Soome lahe suus 16–17 °C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 18–19 °C. [[Pilt:Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg\|Record sea ice in Gulf of Finland 2003.jpg\|thumb\|Pea täielikult jäätunud Soome laht 2003.a. jaanuaris.]] Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Esimese jää tekkimise, samuti teiste jäänähtuste esinemise aeg kõigub talve iseloomust sõltuvalt väga suurtes piirides. Mõnel aastal on Eesti kõige karmimate jääoludega lääneranniku lahed osaliselt jäätunud juba [[oktoober\|oktoobri]] lõpul või [[november\|novembri]] algul, väga sooja sügise järel aga alles [[jaanuar]]i lõpul, Vilsandil ja [[Ruhnu]]s isegi [[märts]]i algul. Väga karmidel talvedel võib Väinameri kinni külmuda juba [[detsember\|detsembri]] esimesel poolel, enamasti toimub see aga kuu aega hiljem. Avamere suunas jääkate õheneb ning ainult külmadel talvedel kaanetub avameri rannast 5–10 km kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel (1939/1940, 1941/1942, 1946/1947). Jää hakkab lagunema tavaliselt märtsis ja kaob Eesti rannikuvetest [[aprill]]i lõpuks. Soojadel talvedel võib see toimuda ka märgatavalt varem ja külmadel talvedel hiljem. == Liigestus == [[Image:BalticSea-GulfOfRiga-EstonianCoast.jpg\|thumb\|Liivi laht]] Läänemere põhjaosa, mis jääb [[Ahvenamaa]] saarestikust põhjapoole nimetatakse [[Põhjalaht\|Põhjalaheks]] ehk Botnia laheks. [[Soome laht]] ühendab Läänemerd [[Peterburi]]ga, piirates samas Eestit põhjast ja Soomet lõunast. [[Liivi laht]] ehk Riia laht asub Läti ja Saaremaa vahel. Läänemere lõuna- ja kagurannik on liivane. == Hoovused == Läänemere [[hoovus]]ed olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled. Äärmusjuhtudel on kõikumised olnud 2–2,5 m üle ja 1,2 m alla keskmise veetaseme. [[Looded]] on Läänemeres alla 10 cm. Lainekõrgus on enamasti 1–2 m, maru ajal küünib see avamerel 10, Soome lahes 6 ja Liivi lahes 3–4 meetrini. == Elustik == === Taimestik === Läänemere põhjataimestik on liigivaene. Eesti rannikuvetes on määratud 15 liiki ja liigisisest kõrgemate taimede taksonit, 87 taksonit vetikaid, millest 32 [[sinivetikad\|sini]]-, 17 [[rohevetiktaimed\|rohe]]-, 5 [[mändvetikad\|mänd]]-, 17 [[pruunvetikad\|pruun]]- ja 16 taksonit [[punavetikad\|punavetiktaimi]]<ref>Trei, T. (1974). Merebotaanilisest uurimistööst Eestis. – ''Eesti Loodus'' '''4''': 392–396</ref>. Üks karakteersemaid põhjataimi on pruunvetikas [[põisadru]] (''Fucus vesiculosus''). Ta võib moodustada nii omaette kooslusi kui ka olla substraadiks [[epifüüton]]iga segakooslustele. Punavetiktaimedest on tuntuim [[harilik agarik]] (''Furcellaria fastigiata''), mis omab ka tööstuslikku tähtsust: sellest saadakse [[furtsellaan]]i ja viimasest toodetud [[estagar]]it. Õistaimedest on Läänemere Eesti rannikualale karakteerne [[merihein]]a perekonna liigid. === Loomastik === [[Pilt:Thebalticseamolluscs.png\|thumb\|Tüüpiliste Läänemere karpide kojad, mida võib rannalt leida: 1. [[Liiva-uurikkarp]] (väike) 2. [[Söödav rannakarp]] 3. [[Söödav südakarp]] 4. [[Balti lamekarp]] 5. [[Kaunkarplane]] ''Ensis'' sp 6. Liiva-uurikkarp (suurem)]] Läänemere [[loomastik]] on isenditerohke, kuid liigivaene, sest vesi on mageveeliikide jaoks liiga soolane ja ookeaniliikide jaoks liiga mage. [[Zoobentos]]es on arvukalt riimveeks kohastunud [[karbid\|karpe]], näiteks [[söödav rannakarp]] (''Mytilus edulis''), [[liiva-uurikkarp]] (''Mya arenaria'') jpt. Peamised püügikalad on [[räim]], [[kilu]], [[tursk]] ja [[lest]]. Imetajatest leidub [[hallhüljes\|hallhülgeid]] ja [[viiger\|viigrit]]. === Võõrliigid === Alates 19. sajandi algusest kuni 21. sajandi alguseni on Läänemerre tunginud 90 [[võõrliik]]i, neist 70 on siin [[naturalisatsioon (bioloogia)\|naturaliseerunud]]<ref name="veeb"> [http://www.fimr.fi/en/tietoa/tulokaslajit/en_GB/tulokaslajit/ Itämeren elämä], www.itameriportaali.fi</ref>. Nende levik Läänemere ulatuses on eriti kiiresti laienenud mere ja sellega ühenduses olevate [[kanal]]itel toimuva tiheda laevaliikluse tõttu. Tähtsamaid võõrliike: ''Mnemiopsis leidyi'' ([[ameerika kammloom]]) [[karbid\|karbiline]] ''[[Mytilopsis leucophaeata]]'' [[vesikirbulised\|vesikirbuline]] ''[[Cercopagis pengoi]]'' [[kümnejalalised\|kümnejalaline]] ''[[Palaemon elegans]]'' [[kirpvähilised\|kirpvähiline]] ''[[Gammarus tigrinus]]'' [[dinoflagellaadid\|vaguviburvetikas]] ''[[Prorocentrum minimum]]'' ==Läänemere laevaliiklus== {{Vaata\| Läänemere laevaliiklus}} ==Vaata ka== * [[Läänemere maad]] * [[Läänemere regioon]] * [[Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon\|HELCOM]] == Viited == {{viited}} == Välislingid == {{Commons\|Category:Baltic Sea\|Läänemeri}} {{Vikisõnaraamatus}} * [http://www.ut.ee/ABVKeskus/jaanson/Lmr/XX.htm "Läänemere regioon XX sajandil"] * [http://assets.panda.org/downloads/balmanif.pdf ''WWF Baltic Sea Manifesto - Leadership and concerted action to save the Baltic Sea''], 22. august 2007 * [http://assets.panda.org/downloads/balscore.pdf ''WWF Baltic Sea Scorecard - Baltic marine rescue''], 22. august 2007 * [http://www.postimees.ee/240807/esileht/siseuudised/278559_print.php "Maailma Looduse Fond põrmustas Eesti töö Läänemere kaitsel"] Postimees, 24. august 2007 [[Tarmo Soomere]]: [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=1510 "Laevad meie merel: õnnistus või õnnetus"] Eesti Loodus, juuni 2006 [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/index.php?artikkel=2841 Läänemeri ja selle nõo lahendamata saladused] Eesti Loodus, 2010, nr 2 * [[Tarmo Soomere]], [[Steven R. Bishop]], [[Maija Viška]], [[Andrus Räämet]], [http://www.int-res.com/articles/cr_oa/c062p163.pdf An abrupt change in winds that may radically affect the coasts and deep sections of the Baltic Sea], Climate Research (Clim Res), Vol. 62: 163–171, 2015 * [[Marju Himma]], [http://novaator.err.ee/v/keskkond/2b8c0e35-2c55-4db8-8ef5-a49c8378ce6d "Eesti teadlased leidsid õhuvoolude muutusest võimaliku põhjuse Läänemere soolsuse vähenemisele"] ERR Novaator, 9. juuli 2015 * [http://novaator.err.ee/v/keskkond/1ac2e293-0a61-4932-a149-b8123b859490/ttu-teadur-soome-laht-on-vahem-saastatud-kui-laanemeri-gotlandi-saare-umbruses "TTÜ teadur: Soome laht on vähem saastatud kui Läänemeri Gotlandi saare ümbruses"] ERR Novaator, 8. jaanuar 2016 {{Läänemeri}} {{Coordinate \|NS=59.0 \|EW=21.0 \|type=waterbody \|region=XA \|dim=1500000}} [[Kategooria:Atlandi ookeani mered]] [[Kategooria:Läänemeri\| ]]

Läänemeri: erinevus redaktsioonide vahel