Rahvusvaheline kosmosejaam: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
17. rida:
}}
[[Pilt:ISS insignia.svg|pisi|Rahvusvahelise kosmosejaama embleem]]
'''Rahvusvaheline kosmosejaam''' ([[inglise keel]]es ''International Space Station'', lühend '''ISS''') on rahvusvaheline [[orbitaaljaam]] [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasel orbiidil]]. ISS on [[mikrogravitatsioon]]ilise keskkonnaga uurimislabor, kus [[kosmonaut|kosmonaudid]] viivad läbi muu hulgas [[bioloogia]]-, [[keemia]]-, [[meditsiin]]i-, [[psühholoogia]]- ja [[füüsika]]alaseid katseid ning teostavad [[astronoomiline vaatlus|astronoomilisi]] ja [[meteoroloogiline vaatlus|meteoroloogilisi vaatlusi]].<ref name="ISS overview"/><ref name="NASA Fields of Research">[http://pdlprod3.hosc.msfc.nasa.gov/A-fieldsresearch/index.html|archiveurl=http://web.archive.org/web/20080123150641/http://pdlprod3.hosc.msfc.nasa.gov/A-fieldsresearch/index.html Fields of Research]</ref><ref name="NASA ISS Goals">[http://pdlprod3.hosc.msfc.nasa.gov/B-gettingonboard/index.html|archiveurl=http://web.archive.org/web/20071208091537/http://pdlprod3.hosc.msfc.nasa.gov/B-gettingonboard/index.html|archivedate=8 Getting on Board]</ref> Kosmosejaam annab ainulaadse võimaluse testida süsteeme, mida vajatakse võimalikel lendudel [[Kuu]]le ja [[Marss|Marsile]].<ref name="ResProg"/>▼
'''Rahvusvaheline kosmosejaam''' ([[inglise keel]]es ''International Space Station'', lühend '''ISS''') on
▲
Projektis osalevad [[NASA]], [[Euroopa Kosmoseagentuur]] (ESA), [[Venemaa Kosmoseagentuur]] (RKA), [[Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur]] (JAXA) ja [[Kanada Kosmoseagentuur]] (CSA). Iga agentuur haldab enda ehitatud osa.<ref name="PartStates">[http://www.esa.int/esaHS/partstates.html Human Spaceflight and Exploration—European Participating States, vaadatud 17. jaanuaril 2009]</ref><ref name="ISSRG">{{cite book|author=Gary Kitmacher|title=Reference Guide to the International Space Station| publisher =[[Apogee Books]]|location=Canada|year=2006|isbn=978-1-894959-34-6|issn=1496-6921|pages=71–80}}</ref> Omandiõigust ja kasutamist reguleerivad valitsustevahelised kokkulepped. Vastavalt kokkuleppele säilitab Venemaa täieliku omandiõiguse Venemaa orbitaalsegmendile<ref name="RSA-MOU">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/structure/elements/nasa_rsa.html Memorandum of Understanding Between the National Aeronautics and Space Administration of the United States of America and the Russian Space Agency Concerning Cooperation on the Civil International Space Station], vaadatud 19. aprillil 2009</ref>, teised jaama osad on aga ülejäänud lepingupartnerite vahel ära jagatud.<ref name="ESA-IGA">[http://www.spaceflight.esa.int/users/index.cfm?act=default.page&level=11&page=1980 ISS Intergovernmental Agreement], vaadatud 19. aprillil 2009</ref>▼
ISS on üheksas mehitatud kosmosejaam. Sellele eelnevad [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja hiljem [[Venemaa]] [[Saljut]] ning [[Almaz]] jaamad ja [[Mir]] ning USA [[Skylab]]. Jaam on alates 2. novembrist 2000 olnud pidevalt mehitatud üle 15 aasta ja see on kõige kauem kestnud inimeste kohalolek kosmoses. Varasem kestusrekord kuulus 3644 päevaga [[Mir]]i mehitanud kosmonautidele.<ref name="Only Just Begun">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/main/5_year_anniversary.html We've Only Just Begun], vaadatud 6. märtsil 2009</ref> Jaama teenindavad mitmed kosmoselaevad: [[Sojuz]], [[Progress (kosmoselaev)|Progress]], [[ATV|Automated Transfer Vehicle]], [[H-II Transfer Vehicle]], [[Dragon (kosmoselaev)|Dragon]] ja [[Cygnus (kosmoselaev)|Cygnus]]. Jaama on külastanud [[astronaut|astronaudid]], kosmonaudid ja kosmoseturistid 15 riigist <ref>[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/main/10th_anniversary.html Nations Around the World Mark 10th Anniversary of International Space Station]</ref>.
[[NASA]] sõnul on kosmosejaama eesmärgid [[kosmoseaparaat]]ide tehnoloogiate arendamine ja katsetamine, meeskonnaliikmete tervise ja sooritusvõime tagamine kaugematel kosmoselendudel ning uurimislendudel tarvilike praktiliste kogemuste omandamine.<ref name="national academies">{{cite book|title=Review of NASA Plans for the International Space Station|year=2006|publisher=National Academies|location=Washington, DC|isbn=978-0-309-10085-4|url=http://books.nap.edu/catalog.php?record_id=11512}}</ref>▼
[[Venemaa Kosmoseagentuur]] on eesmärgina sõnastanud "püsiva inimeste kohaloleku Maa-lähedasel orbiidil".<ref name="national academies">{{cite book|title=Review of NASA Plans for the International Space Station|year=2006|publisher=National Academies|location=Washington, DC|isbn=978-0-309-10085-4|url=http://books.nap.edu/catalog.php?record_id=11512}}</ref>▼
Pärast USA [[Space Shuttle'i programm]]i lõppu [[2011]]. aastal sai Vene Sojuzidest ainsad kosmoselaevad, millega on võimalik transportida inimesi jaama ja sealt tagasi. [[SpaceX]]-i Dragon on samal ajal ainus kosmoselaev, millega saab jaamast varustust ja katsete tulemusi tagasi tuua.
▲Projektis osalevad [[NASA]], [[Euroopa Kosmoseagentuur]] (ESA), [[Venemaa Kosmoseagentuur]] (RKA), [[Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur]] (JAXA) ja [[Kanada Kosmoseagentuur]] (CSA). Iga agentuur haldab enda ehitatud osa.<ref name="PartStates">[http://www.esa.int/esaHS/partstates.html Human Spaceflight and Exploration—European Participating States, vaadatud 17. jaanuaril 2009]</ref><ref name="ISSRG">{{cite book|author=Gary Kitmacher|title=Reference Guide to the International Space Station| publisher =[[Apogee Books]]|location=Canada|year=2006|isbn=978-1-894959-34-6|issn=1496-6921|pages=71–80}}</ref> Omandiõigust ja kasutamist reguleerivad valitsustevahelised kokkulepped. Vastavalt kokkuleppele säilitab Venemaa täieliku omandiõiguse Venemaa orbitaalsegmendile<ref name="RSA-MOU">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/structure/elements/nasa_rsa.html Memorandum of Understanding Between the National Aeronautics and Space Administration of the United States of America and the Russian Space Agency Concerning Cooperation on the Civil International Space Station], vaadatud 19. aprillil 2009</ref>, teised jaama osad on aga ülejäänud lepingupartnerite vahel ära jagatud.<ref name="ESA-IGA">[http://www.spaceflight.esa.int/users/index.cfm?act=default.page&level=11&page=1980 ISS Intergovernmental Agreement], vaadatud 19. aprillil 2009</ref>
▲
▲
Seisuga [[6. märts]] [[2016]] oli kosmosejaama pardal [[47. ekspeditsioon]]<ref>http://www.nasa.gov/sites/default/files/atoms/files/np-2016-exp-47-summary2.pdf Expedition 47 Mission Summary, vaadatud 27. detsembril 2011</ref> ja jaama komandör oli [[Timothy Kopra]]<ref>[http://www.jsc.nasa.gov/Bios/htmlbios/kopra-tl.pdf Biographical Data: TIMOTHY L. KOPRA]</ref>.
ESA hinnangul läheb kosmosejaama ehitamine ja haldamine 30 aasta jooksul maksma 100 miljardit [[euro]]t.<ref name="costs">[http://www.esa.int/esaHS/ESAQHA0VMOC_iss_0.html How Much Does It Cost?], vaadatud 27. märtsil 2008</ref> Teised hinnangud on ulatunud 35 miljardist [[USA dollar]]ist kuni 160 miljardi dollarini.<ref name="cost2">[http://www.msnbc.msn.com/id/14505278/ What's the cost of the space station?], vaadatud 30. septembril 2008</ref> Suurte kuludega seoses on palju kritiseeritud nii programmi finantseerimist, selle uurimissuutlikkust kui ka tehnilisi lahendusi.<ref name="Crit1">[http://www.popularmechanics.com/science/air_space/1282806.html Scientists Believe ISS Is Waste Of Money], vaadatud 17. detsembril 2009</ref><ref name="Crit2">{{Cite book|author=James P. Bagian ''et al''.|title=Readiness Issues Related to Research in the Biological and Physical Sciences on the International Space Station|publisher=[[United States National Academy of Sciences]]|year=2001|url=http://www.nap.edu/catalog.php?record_id=10196}}</ref> Jaama ja Maa vahelisi lende teevad USA [[kosmosesüstik]]ud, Venemaa kosmoselaev [[Sojuz]] ning mehitamata aparaadid [[Progress (kosmoseaparaat)|Progress]] (Venemaa), [[Automated Transfer Vehicle]] (ESA) ja [[H-II Transfer Vehicle]] (Jaapan)<ref name="ISSRG"/>. 25. mail 2012 põkkus jaamaga esimene kommertskosmoselaev, firma [[SpaceX]] [[Dragon (kosmoselaev)|Dragon]]. Jaamas on viibinud 15 riigi kosmonaudid.<ref name="10th"/>▼
==Eesmärk==
260. rida ⟶ 258. rida:
[[Pilt:ISSi konstruktsioon.svg|pisi|800px|left]]
==Maksumus==
▲ESA hinnangul läheb kosmosejaama ehitamine ja haldamine 30 aasta jooksul maksma 100 miljardit [[euro]]t.<ref name="costs">[http://www.esa.int/esaHS/ESAQHA0VMOC_iss_0.html How Much Does It Cost?], vaadatud 27. märtsil 2008</ref> Teised hinnangud on ulatunud 35 miljardist [[USA dollar]]ist kuni 160 miljardi dollarini.<ref name="cost2">[http://www.msnbc.msn.com/id/14505278/ What's the cost of the space station?], vaadatud 30. septembril 2008</ref> Suurte kuludega seoses on palju kritiseeritud nii programmi finantseerimist, selle uurimissuutlikkust kui ka tehnilisi lahendusi.<ref name="Crit1">[http://www.popularmechanics.com/science/air_space/1282806.html Scientists Believe ISS Is Waste Of Money], vaadatud 17. detsembril 2009</ref><ref name="Crit2">{{Cite book|author=James P. Bagian ''et al''.|title=Readiness Issues Related to Research in the Biological and Physical Sciences on the International Space Station|publisher=[[United States National Academy of Sciences]]|year=2001|url=http://www.nap.edu/catalog.php?record_id=10196}}</ref>
{{puhasta}}
|