Rahvusvaheline kosmosejaam: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Ahsoous (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
Resümee puudub
17. rida:
}}
[[Pilt:ISS insignia.svg|pisi|Rahvusvahelise kosmosejaama embleem]]
'''Rahvusvaheline kosmosejaam''' ([[inglise keel]]es ''International Space Station'', lühend '''ISS''') on rahvusvaheline [[orbitaaljaam]] [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasel orbiidil]]. ISS on [[mikrogravitatsioon]]ilise keskkonnaga uurimislabor, kus [[kosmonaut|kosmonaudid]] viivad läbi muu hulgas [[bioloogia]]-, [[keemia]]-, [[meditsiin]]i-, [[psühholoogia]]- ja [[füüsika]]alaseid katseid ning teostavad [[astronoomiline vaatlus|astronoomilisi]] ja [[meteoroloogiline vaatlus|meteoroloogilisi vaatlusi]].<ref name="ISS overview"/><ref name="NASA Fields of Research">[http://pdlprod3.hosc.msfc.nasa.gov/A-fieldsresearch/index.html|archiveurl=http://web.archive.org/web/20080123150641/http://pdlprod3.hosc.msfc.nasa.gov/A-fieldsresearch/index.html Fields of Research]</ref><ref name="NASA ISS Goals">[http://pdlprod3.hosc.msfc.nasa.gov/B-gettingonboard/index.html|archiveurl=http://web.archive.org/web/20071208091537/http://pdlprod3.hosc.msfc.nasa.gov/B-gettingonboard/index.html|archivedate=8 Getting on Board]</ref> Kosmosejaam annab ainulaadse võimaluse testida süsteeme, mida vajatakse võimalikel lendudel [[Kuu]]le ja [[Marss|Marsile]].<ref name="ResProg"/>
 
'''Rahvusvaheline kosmosejaam''' ([[inglise keel]]es ''International Space Station'', lühend '''ISS''') on suurim[[orbitaaljaam]] [[Maa-lähedane (planeet)orbiit|Maa-lähedasel orbiidil]]. Jaama esimesed moodulid viidi orbiidile [[1998]]. aastal ja see on suurim Maa [[tehiskaaslane]]. SedaJaama on võimaliksageli Maalt näha ka palja silmaga näha. <ref name="see">[http://spaceflight.nasa.gov/realdata/sightings/index.html International Space Station Sighting Opportunities, vaadatud 28. jaanuaril 2009]</ref><ref name="10th">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/main/10th_anniversary.html Nations Around the World Mark 10th Anniversary of International Space Station], vaadatud 6. märtsil 2009</ref> ISSiJaam [[orbiit|orbiidi]]koosneb kõrgussurvestatud onmoodulitest, 278päikesepaneelidest kunija 460teistest kmkomponentidest. SelleISS-i keskmineosad kiirusviidi onorbiidile 27Vene 743,8[[Proton]]i km/h.ja Ta[[Sojuz]] teebkanderakettidega ööpäevasning 15,7[[USA]] tiiru Maa orbiidil[[kosmosesüstik]]utega.<ref name="ISSBook">[http://www.esa.int/esaHS/ESA0I6KE43D_iss_0.html{{cite Seebook the|isbn=978-0-387-78144-0 ISS|date=17 fromJune your2008 home|publisher=Springer-Praxis town],|author=John vaadatud 18E. juunilCatchpole |title=The International Space Station: Building for the 2010Future}}</ref>
 
'''Rahvusvaheline kosmosejaam''' ([[inglise keel]]es ''International Space Station'', lühend '''ISS''') on rahvusvaheline [[orbitaaljaam]] [[Maa-lähedane orbiit|Maa-lähedasel orbiidil]]. ISS on [[mikrogravitatsioon]]ilise keskkonnaga uurimislabor, kus [[kosmonaut|kosmonaudid]] viivad läbi muu hulgas [[bioloogia]]-, [[keemia]]-, [[meditsiin]]i-, [[psühholoogia]]- ja [[füüsika]]alaseid katseid ning teostavad [[astronoomiline vaatlus|astronoomilisi]] ja [[meteoroloogiline vaatlus|meteoroloogilisi vaatlusi]].<ref name="ISS overview"/><ref name="NASA Fields of Research">[http://pdlprod3.hosc.msfc.nasa.gov/A-fieldsresearch/index.html|archiveurl=http://web.archive.org/web/20080123150641/http://pdlprod3.hosc.msfc.nasa.gov/A-fieldsresearch/index.html Fields of Research]</ref><ref name="NASA ISS Goals">[http://pdlprod3.hosc.msfc.nasa.gov/B-gettingonboard/index.html|archiveurl=http://web.archive.org/web/20071208091537/http://pdlprod3.hosc.msfc.nasa.gov/B-gettingonboard/index.html|archivedate=8 Getting on Board]</ref> Kosmosejaam annab ainulaadse võimaluse testida süsteeme, mida vajatakse võimalikel lendudel [[Kuu]]le ja [[Marss|Marsile]].<ref name="ResProg"/> ISSi [[orbiit|orbiidi]] kõrgus on 330 kuni 435 km. Jaam vajub Maa ümber tiireldes madalamale ja see tähendab, et aeg-ajalt tuleb jaama kõrgust Zvezda mooduli või mõne kosmoselaeva mootoritega tõsta. Selle keskmine kiirus on 27 743,8 km/h ja see teeb ööpäevas 15,54 tiiru ümber Maa.
Projektis osalevad [[NASA]], [[Euroopa Kosmoseagentuur]] (ESA), [[Venemaa Kosmoseagentuur]] (RKA), [[Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur]] (JAXA) ja [[Kanada Kosmoseagentuur]] (CSA). Iga agentuur haldab enda ehitatud osa.<ref name="PartStates">[http://www.esa.int/esaHS/partstates.html Human Spaceflight and Exploration—European Participating States, vaadatud 17. jaanuaril 2009]</ref><ref name="ISSRG">{{cite book|author=Gary Kitmacher|title=Reference Guide to the International Space Station| publisher =[[Apogee Books]]|location=Canada|year=2006|isbn=978-1-894959-34-6|issn=1496-6921|pages=71–80}}</ref> Omandiõigust ja kasutamist reguleerivad valitsustevahelised kokkulepped. Vastavalt kokkuleppele säilitab Venemaa täieliku omandiõiguse Venemaa orbitaalsegmendile<ref name="RSA-MOU">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/structure/elements/nasa_rsa.html Memorandum of Understanding Between the National Aeronautics and Space Administration of the United States of America and the Russian Space Agency Concerning Cooperation on the Civil International Space Station], vaadatud 19. aprillil 2009</ref>, teised jaama osad on aga ülejäänud lepingupartnerite vahel ära jagatud.<ref name="ESA-IGA">[http://www.spaceflight.esa.int/users/index.cfm?act=default.page&level=11&page=1980 ISS Intergovernmental Agreement], vaadatud 19. aprillil 2009</ref>
 
ISS on üheksas mehitatud kosmosejaam. Sellele eelnevad [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] ja hiljem [[Venemaa]] [[Saljut]] ning [[Almaz]] jaamad ja [[Mir]] ning USA [[Skylab]]. Jaam on alates 2. novembrist 2000 olnud pidevalt mehitatud üle 15 aasta ja see on kõige kauem kestnud inimeste kohalolek kosmoses. Varasem kestusrekord kuulus 3644 päevaga [[Mir]]i mehitanud kosmonautidele.<ref name="Only Just Begun">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/main/5_year_anniversary.html We've Only Just Begun], vaadatud 6. märtsil 2009</ref> Jaama teenindavad mitmed kosmoselaevad: [[Sojuz]], [[Progress (kosmoselaev)|Progress]], [[ATV|Automated Transfer Vehicle]], [[H-II Transfer Vehicle]], [[Dragon (kosmoselaev)|Dragon]] ja [[Cygnus (kosmoselaev)|Cygnus]]. Jaama on külastanud [[astronaut|astronaudid]], kosmonaudid ja kosmoseturistid 15 riigist <ref>[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/main/10th_anniversary.html Nations Around the World Mark 10th Anniversary of International Space Station]</ref>.
[[NASA]] sõnul on kosmosejaama eesmärgid [[kosmoseaparaat]]ide tehnoloogiate arendamine ja katsetamine, meeskonnaliikmete tervise ja sooritusvõime tagamine kaugematel kosmoselendudel ning uurimislendudel tarvilike praktiliste kogemuste omandamine.<ref name="national academies">{{cite book|title=Review of NASA Plans for the International Space Station|year=2006|publisher=National Academies|location=Washington, DC|isbn=978-0-309-10085-4|url=http://books.nap.edu/catalog.php?record_id=11512}}</ref>
[[Venemaa Kosmoseagentuur]] on eesmärgina sõnastanud "püsiva inimeste kohaloleku Maa-lähedasel orbiidil".<ref name="national academies">{{cite book|title=Review of NASA Plans for the International Space Station|year=2006|publisher=National Academies|location=Washington, DC|isbn=978-0-309-10085-4|url=http://books.nap.edu/catalog.php?record_id=11512}}</ref>
 
Pärast USA [[Space Shuttle'i programm]]i lõppu [[2011]]. aastal sai Vene Sojuzidest ainsad kosmoselaevad, millega on võimalik transportida inimesi jaama ja sealt tagasi. [[SpaceX]]-i Dragon on samal ajal ainus kosmoselaev, millega saab jaamast varustust ja katsete tulemusi tagasi tuua.
Kosmosejaama programm sai alguse mitme varasema majandusraskustesse sattunud projekti kokkusulatamisest. Selle projekteerimisel ja ehitamisel kasutati ära [[USA|Ameerika Ühendriikide]] plaanitava kosmosejaama [[Freedom (kosmosejaam)|Freedom]], [[Venemaa]] plaanitava jaama [[Mir-2]], [[Euroopa Komoseagentuur]]i projekti Columbus ja [[Jaapan]]i projekti [[Kibō]] jaoks tehtud ettevalmistused ning projektidele eraldatud ressursid.<ref name="SSSM">David M Harland. "The Story of Space Station Mir"</ref><ref name="ISSBook">{{cite book|isbn=978-0-387-78144-0|date=17. juuni 2008|publisher=Springer-Praxis|author=John E. Catchpole|title=The International Space Station: Building for the Future}}</ref>
 
Projektis osalevad [[NASA]], [[Euroopa Kosmoseagentuur]] (ESA), [[Venemaa Kosmoseagentuur]] (RKA), [[Jaapani Kosmoseuurimise Agentuur]] (JAXA) ja [[Kanada Kosmoseagentuur]] (CSA). Iga agentuur haldab enda ehitatud osa.<ref name="PartStates">[http://www.esa.int/esaHS/partstates.html Human Spaceflight and Exploration—European Participating States, vaadatud 17. jaanuaril 2009]</ref><ref name="ISSRG">{{cite book|author=Gary Kitmacher|title=Reference Guide to the International Space Station| publisher =[[Apogee Books]]|location=Canada|year=2006|isbn=978-1-894959-34-6|issn=1496-6921|pages=71–80}}</ref> Omandiõigust ja kasutamist reguleerivad valitsustevahelised kokkulepped. Vastavalt kokkuleppele säilitab Venemaa täieliku omandiõiguse Venemaa orbitaalsegmendile<ref name="RSA-MOU">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/structure/elements/nasa_rsa.html Memorandum of Understanding Between the National Aeronautics and Space Administration of the United States of America and the Russian Space Agency Concerning Cooperation on the Civil International Space Station], vaadatud 19. aprillil 2009</ref>, teised jaama osad on aga ülejäänud lepingupartnerite vahel ära jagatud.<ref name="ESA-IGA">[http://www.spaceflight.esa.int/users/index.cfm?act=default.page&level=11&page=1980 ISS Intergovernmental Agreement], vaadatud 19. aprillil 2009</ref>
 
[[NASA]] sõnul on kosmosejaama eesmärgid [[kosmoseaparaat]]ide tehnoloogiate arendamine ja katsetamine, meeskonnaliikmete tervise ja sooritusvõime tagamine kaugematel kosmoselendudel ning uurimislendudel tarvilike praktiliste kogemuste omandamine.<ref name="national academies">{{cite book|title=Review of NASA Plans for the International Space Station|year=2006|publisher=National Academies|location=Washington, DC|isbn=978-0-309-10085-4|url=http://books.nap.edu/catalog.php?record_id=11512}}</ref>
Koostöö algas aastal 1994 ühisprogrammiga USA kosmosesüstikute ja Venemaa kosmosejaama Mir vahel.<ref name="SMB">[http://spaceflight.nasa.gov/history/shuttle-mir/history/h-b-start.htm Shuttle–Mir History/Background/How "Phase 1" Started], vaadatud 12. aprillil 2007</ref> Esimese [[Moodul (kosmonautika)|moodulina]] saadeti [[1998]]. aastal orbiidile Venemaa [[Zarja (ISS)|Zarja]].<ref name="SSSM"/> Märtsis 2011 koosnes jaam viieteistkümnest survestatud moodulist ja ulatuslikust kande- ja ühenduskonstruktsioonide võrgust (''integrated truss structure'' (ITS)). Jaama elektrivarustuse tagavad väliskonstruktsioonile paigaldatud 16 [[päikesepaneel]]i ning neli väiksemat paneeli Venemaa moodulitel. <ref name="Arrays">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/behindscenes/truss_segment.html Spread Your Wings, It's Time to Fly], vaadatud 21. septembril 2006</ref>
[[Venemaa Kosmoseagentuur]] on eesmärgina sõnastanud "püsiva inimeste kohaloleku Maa-lähedasel orbiidil".<ref name="national academies">{{cite book|title=Review of NASA Plans for the International Space Station|year=2006|publisher=National Academies|location=Washington, DC|isbn=978-0-309-10085-4|url=http://books.nap.edu/catalog.php?record_id=11512}}</ref> Jaam tegutseb vähemalt [[2020]]. aastani, võimalik, et kuni [[2028]]. aastani.<ref>[http://www.spacepolicyonline.com/pages/index.php?option=com_content&view=article&id=1538:esa-formally-agrees-to-continue-iss-through-2020&catid=67:news&Itemid=27 ESA Formally Agrees to Continue ISS Through 2020], vaadatud 1. juunil 2011.</ref><ref>[http://spaceflightnow.com/news/n1003/11station/ Space station partners set 2028 as certification goal], vaadatud 1. juunil 2011</ref>
 
Seisuga [[6. märts]] [[2016]] oli kosmosejaama pardal [[47. ekspeditsioon]]<ref>http://www.nasa.gov/sites/default/files/atoms/files/np-2016-exp-47-summary2.pdf Expedition 47 Mission Summary, vaadatud 27. detsembril 2011</ref> ja jaama komandör oli [[Timothy Kopra]]<ref>[http://www.jsc.nasa.gov/Bios/htmlbios/kopra-tl.pdf Biographical Data: TIMOTHY L. KOPRA]</ref>.
Kosmosejaama koostamist orbiidil alustati aastal [[1998]] ning viimaste plaanide kohaselt peaks see valmima [[2012]]. aasta keskpaigaks. Jaam tegutseb vähemalt [[2020]]. aastani, võimalik, et kuni [[2028]]. aastani.<ref>[http://www.spacepolicyonline.com/pages/index.php?option=com_content&view=article&id=1538:esa-formally-agrees-to-continue-iss-through-2020&catid=67:news&Itemid=27 ESA Formally Agrees to Continue ISS Through 2020], vaadatud 1. juunil 2011.</ref><ref>[http://spaceflightnow.com/news/n1003/11station/ Space station partners set 2028 as certification goal], vaadatud 1. juunil 2011</ref>
 
Kosmosejaama meeskond on kahe- kuni kuueliikmeline. Jaam on olnud püsivalt mehitatud alates [[31. oktoober|31. oktoobrist]] [[2000]], kokku {{Aastat, kuud, päeva|aasta={{{aasta|2000}}}|kuu={{{kuu|10}}}|päev={{{päev|31}}}}}. See on pikima kestusega pidevalt mehitatud programm. Varasem kestusrekord kuulus 3644 päevaga [[Mir]]i mehitanud kosmonautidele.<ref name="Only Just Begun">[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/main/5_year_anniversary.html We've Only Just Begun], vaadatud 6. märtsil 2009</ref>
Seisuga 27. detsember 2011 oli kosmosejaama pardal [[30. ekspeditsioon]].<ref>[http://www.nasa.gov/mission_pages/station/expeditions/expedition30/index.html Expedition 30], vaadatud 27. detsembril 2011</ref>
 
ESA hinnangul läheb kosmosejaama ehitamine ja haldamine 30 aasta jooksul maksma 100 miljardit [[euro]]t.<ref name="costs">[http://www.esa.int/esaHS/ESAQHA0VMOC_iss_0.html How Much Does It Cost?], vaadatud 27. märtsil 2008</ref> Teised hinnangud on ulatunud 35 miljardist [[USA dollar]]ist kuni 160 miljardi dollarini.<ref name="cost2">[http://www.msnbc.msn.com/id/14505278/ What's the cost of the space station?], vaadatud 30. septembril 2008</ref> Suurte kuludega seoses on palju kritiseeritud nii programmi finantseerimist, selle uurimissuutlikkust kui ka tehnilisi lahendusi.<ref name="Crit1">[http://www.popularmechanics.com/science/air_space/1282806.html Scientists Believe ISS Is Waste Of Money], vaadatud 17. detsembril 2009</ref><ref name="Crit2">{{Cite book|author=James P. Bagian ''et al''.|title=Readiness Issues Related to Research in the Biological and Physical Sciences on the International Space Station|publisher=[[United States National Academy of Sciences]]|year=2001|url=http://www.nap.edu/catalog.php?record_id=10196}}</ref> Jaama ja Maa vahelisi lende teevad USA [[kosmosesüstik]]ud, Venemaa kosmoselaev [[Sojuz]] ning mehitamata aparaadid [[Progress (kosmoseaparaat)|Progress]] (Venemaa), [[Automated Transfer Vehicle]] (ESA) ja [[H-II Transfer Vehicle]] (Jaapan)<ref name="ISSRG"/>. 25. mail 2012 põkkus jaamaga esimene kommertskosmoselaev, firma [[SpaceX]] [[Dragon (kosmoselaev)|Dragon]]. Jaamas on viibinud 15 riigi kosmonaudid.<ref name="10th"/>
 
==Eesmärk==
260. rida ⟶ 258. rida:
 
[[Pilt:ISSi konstruktsioon.svg|pisi|800px|left]]
 
==Maksumus==
 
ESA hinnangul läheb kosmosejaama ehitamine ja haldamine 30 aasta jooksul maksma 100 miljardit [[euro]]t.<ref name="costs">[http://www.esa.int/esaHS/ESAQHA0VMOC_iss_0.html How Much Does It Cost?], vaadatud 27. märtsil 2008</ref> Teised hinnangud on ulatunud 35 miljardist [[USA dollar]]ist kuni 160 miljardi dollarini.<ref name="cost2">[http://www.msnbc.msn.com/id/14505278/ What's the cost of the space station?], vaadatud 30. septembril 2008</ref> Suurte kuludega seoses on palju kritiseeritud nii programmi finantseerimist, selle uurimissuutlikkust kui ka tehnilisi lahendusi.<ref name="Crit1">[http://www.popularmechanics.com/science/air_space/1282806.html Scientists Believe ISS Is Waste Of Money], vaadatud 17. detsembril 2009</ref><ref name="Crit2">{{Cite book|author=James P. Bagian ''et al''.|title=Readiness Issues Related to Research in the Biological and Physical Sciences on the International Space Station|publisher=[[United States National Academy of Sciences]]|year=2001|url=http://www.nap.edu/catalog.php?record_id=10196}}</ref> Jaama ja Maa vahelisi lende teevad USA [[kosmosesüstik]]ud, Venemaa kosmoselaev [[Sojuz]] ning mehitamata aparaadid [[Progress (kosmoseaparaat)|Progress]] (Venemaa), [[Automated Transfer Vehicle]] (ESA) ja [[H-II Transfer Vehicle]] (Jaapan)<ref name="ISSRG"/>. 25. mail 2012 põkkus jaamaga esimene kommertskosmoselaev, firma [[SpaceX]] [[Dragon (kosmoselaev)|Dragon]]. Jaamas on viibinud 15 riigi kosmonaudid.<ref name="10th"/>
 
{{puhasta}}