Lotringi hertsogkond: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
81. rida:
[[Pilt:Herzogtum Lothringen 1400.PNG|thumb|left|Lotring (sinine) umbes aastal 1400.]]
 
Alam-Lotring lagunes mitmeks väiksemaks territooriumiks ja vaid tiitel "[[Lothier hertsog]]" säilus, seda kandis [[Brabanti hertsogkond|Brabant]]i ja [[Alam-Lotring]]i hertsog. Pärast seda, kui Moselle'i hertsogkond läks [[René d'Anjou]] valdusse, kasutati jälle nime "Lotringi hertsogkond", vaid tagasiulatuvalt kutsuti "Ülem-Lotringiks". Tol ajal eraldus juba mitmeid territooriume, nagu [[LuksemburgLuksemburgi krahvkond]]i krahvkond ja [[Trieri peapiiskopkond]] või [[Bari hertsogkond|Bari krahvkond]] ning [[Verduni piiskopkond|Verduni]], [[Metzi piiskopkond|Metzi]] ja [[Touli piiskopkond|Touli]] "[[Kolm piiskopkonda]]".
 
[[Saksa-Rooma riik|Keisririigi]] ja [[Prantsusmaa kuningriik|Prantsusmaa]] vaheline piir jäi suhteliselt stabiilseks läbi kogu [[Keskaeg|Keskaja]]. Aastal 1301 sai Bari krahv [[Henri III de Bar|Henri III]] oma maade (''Barrois mouvant'') lääeosa läänina Prantsusmaa kuningalt [[Philippe IV]]-lt. [[Burgundia hertsogkond|Burgundia]] hertsog [[Charles Südi]] võitles aastal 1475 Lotringi hertsogkonna pärast, kuid võideti lõpuks ja tapeti [[Nancy lahing]]us (1477). Aastal 1552 loovutasid mitmed mässulised [[Reformatsioon|protestantlikud]] riigivürstid Saksimaa kuurvürsti [[Moritz (Saksimaa)|Moritza]] juhtimisel [[Chambord'i leping]]uga Kolm piiskopkonda Prantsusmaa kuningale [[Henri II (Prantsusmaa)|Henri II]]-le tema toetuse eest.