Afganistan: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
367. rida:
==== Ahhemeniidide võimu all umbes [[550 eKr]] kuni [[331 eKr]] ====
[[Pilt:Perserreich_500_v.Chr.jpg|pisi|300px|[[Ahhemeniidide riik]] 500 eKr]]
Alates [[530. aastad eKr|530. aastatest eKr]] kuulusid Balkhi, [[Kabul]]i, [[Kandahār]]i ja [[Herāt]]i piirkond [[Ahhemeniidid]]e [[Ahhemeniidide riik|riiki]]. [[Baktria]]st (mille keskus oli praegune [[Balkh]], olevat pärit olnud [[zoroastrism]]i rajaja [[Zarathuštra]].
[[4. sajand eKr|4. sajandiks eKr]] oli Ahhemeniidide impeerium nõrgenenud. Olgugi et Baktria-taolised äärealad olid Ahhemeniidide valitsemise ajal alati rahutud olnud, võtsid otsustavast [[Gaugamela lahing]]ust ([[330 ekr]]) Pärsia poolel osa ka Baktria väed. [[Aleksander Suur]]elt saadi lüüa.
[[File:MakedonischesReich.jpg|pisi|300px|[[Aleksander Suur]]e riik]]
[[330 eKr|330]]–[[329 eKr]] vallutas need alad [[Aleksander Suur]]. Pärast tema surma läksid nad [[Seleukiidide riik|Seleukiidide riigi]] koosseisu. Pärast edutut sõjakäiku India vastu pidi [[Seleukos I]] nad [[305 eKr|305. aasta paiku eKr]] loovutama India [[Maurjad]]e riigi rajajale [[Tšandragupta]]le.
Alates [[3. sajand eKr|3. sajandist eKr]] kuni [[140 eKr]].–[[130 eKr|130. aastani eKr]] kuulus Afganistani territoorium [[Kreeka-Baktria riik|Kreeka-Baktria riigi]] koosseisu.
[[Pilt:Map of expansion of Caliphate.svg|300px|thumb|Araablaste kalifaadi laienemine: {{legend|#a1584e|[[Muḩammad]] ([[622]]–[[632]])}} {{legend|#ef9070|Neli esimest kaliifi (Rashidun, [[632]]–[[661]])}} {{legend|#fad07d|[[Umaijaadid]] ([[661]]–[[750]])}}]]
[[Ajaarvamise vahetus]]e paiku moodustus Kesk-Aasias [[Kušaani riik]]. See oli vanaaja Afganistani õitseaeg. [[3. sajand]]il pKr purustasid Kušaani riigi [[Sassaniidid]], kelle võimu alla langesid [[Merv]] (praegu [[Mary (Türkmenistan)|Mary]]), Seistan ja [[Harī Rūd]].
Teel [[Põhja-India]]sse vallutasid Afganistani territooriumi [[5. sajand]]i esimesel poolel [[heftaliidid]].
Araabia
Siiski [[Ghasnaviidid]]e ja [[Ghuriidid]]e ajal poliitiline, majanduslik ja kultuuriline õitseng islami tähe all.
390. rida:
Pärast [[Timur]]i laastamist langes Afganistan [[16. sajand]]il [[Suurmogulid|Suurmogulite]] riigi alla.
[[Afšariidid]]e ([[Nadir-šahh]]i vallutused ([[1736]]–[[1747]]) tõid Afganistani ajutiselt jälle Pärsia võimu alla. Pärast Nadir-šahhi mõrvamist võttis tema vägedes võidelnud [[Durrani]]de hõim iseseisvalt võimu. Selle juht, [[puštud|puštu]] [[Ahmed-khaan Durrani]] rajas [[1747]] iseseisva afgaani riigi ning teda peetakse Afganistani rajajaks. Hõimutülide tõttu riik [[19. sajand]]i algul killunes ning leidsid aset välissekkumised.
===Suurriikide huvisfääris===
[[19. sajand]]il viis koloniaalvõimude [[Venemaa]] ja [[Suurbritannia]] konflikt (''[[The Great Game]]'', "[[suur mäng]]") selleni, et britid sekkusid Afganistani pärilussõtta ja puhkes [[esimene Inglise-Afgaani sõda]] [[1838]]–[[1842]]. Brittidel ei õnnestunud Afganistani hõivata ning Indiaga liidendada.
| |||