Ava peamenüü

Muudatused

resümee puudub
}}
'''Rooma riik''' ehk '''Vana-Rooma''' oli [[vanaaeg|vanaaja]] [[riik]], mis sai alguse [[Rooma]] linnast [[Itaalia]]s [[Latium]]is.
 
{{Sisukord paremale}}
==Territoorium==
 
 
Alates [[2. sajand]]ist hakkas Rooma riigi territoorium naaberriikide ja -hõimude pealetungi tagajärjel pidevalt vähenema.
{{Sisukord paremale}}
==Rooma kuningriik==
==Rooma kuningriigi ajajärk==
{{vaata|Rooma kuningriik}}, ''[[Vana-Rooma kuningate loend]]'', ''[[Kuningate ajajärk]]''
Kuningate ajajärk ([[753 eKr|753]]–[[509 eKr|509]] [[eKr]]) oli Rooma [[linnriik|linnriigi]] kujunemise aeg. Kesk-Itaalia [[latiinid]]ega asustatud Latiumi maakonnas, Tiberi jõe alamjooksu (~25 km jõe suudmest) küngastele kujunesid maaharijate ja karjakasvatajate asulad, mis aja jooksul moodustasid ühtse linnriigi. Pärimuse järgi rajati Rooma linn 753 eKr [[Romulus]]e poolt ning seda aastat peeti ühtlasi roomlaste [[Ajaarvamine|ajaarvamise]] alguseks
 
==Rooma Vabariigi ajajärk==
{{Vaata|Labium}}, ''[[Liguuria (Vana-Rooma)|LiguuriaEtruria]]''
[[Pilt:Extent of the Roman Republic and the Roman Empire between 218 BC and 117 AD.png||pisi|Rooma vabariigi ja Rooma riigi lainemeine ajavahemikul 218 eKr kuni 117 aastani]]
{{Vaata|Labium}}, ''[[Liguuria (Vana-Rooma)|Liguuria]]''
{{vaata|Rooma vabariigi ajajärk}}
Vabariigi ajajärk kestis aastast [[510 eKr]] aastani [[30 eKr]] või aastani [[27 eKr]]. Pärast kuninga (535 eKr–509 eKr), [[Tarquinius SuperbuseSuperbus]]e pagendamist kehtestasid [[patriitsid]] [[aristokraatia|aristokraatliku]] [[vabariik|vabariigi]]. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat [[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]]it. Konsulid juhatasid [[Vana-Rooma armee|sõjaväge]]. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks [[diktaator (Vana-Rooma)|diktaatorile]]. Vabariigi varasemat ajajärku iseloomustas [[plebeid]]e ja [[patriitsid]]e vaheline võitlus. [[Hortensiuse seadus]] ([[287 eKr]]) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused. Need seisused asendas üsna peatselt uus aristokraatia [[nobiliteet]], kes hoidis reaalset poliitilist võimu endiselt enda käes.
Vabariigi ajajärk kestis aastast [[510 eKr]] aastani [[30 eKr]] või aastani [[27 eKr]].
[[Pilt:Extent of the Roman Republic and the Roman Empire between 218 BC and 117 AD.png||pisi|Rooma vabariigi ja Rooma riigi lainemeinelainemine ajavahemikul 218 eKr kuni 117 aastani]]
 
Pärast kuninga, Tarquinius Superbuse pagendamist kehtestasid [[patriitsid]] [[aristokraatia|aristokraatliku]] [[vabariik|vabariigi]]. Kuninga asemel sai võimukandjaks kaks valitavat [[Konsul (Vana-Rooma)|konsul]]it. Konsulid juhatasid [[Vana-Rooma armee|sõjaväge]]. Reaalse ohu korral anti võim kuni kuueks kuuks [[diktaator (Vana-Rooma)|diktaatorile]]. Vabariigi varasemat ajajärku iseloomustas [[plebeid]]e ja [[patriitsid]]e vaheline võitlus. [[Hortensiuse seadus]] ([[287 eKr]]) kaotas patriitsid ja plebeid kui omaette seisused. Need seisused asendas üsna peatselt uus aristokraatia [[nobiliteet]], kes hoidis reaalset poliitilist võimu endiselt enda käes.
===Varane vabariik===
Varane vabariik, ajavahemikul 509–[[265 eKr]], mil pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati Roomas [[vabariik]]lik riigikorraldus. [[496 eKr]]. aastal alistasid roomlased [[Regilluse järv]]e juures [[latiinid]] ning kui [[474 eKr]]. aastal etruskide rünnak [[Cumae]] linnale löödi [[kreeka|kreeklaste]] poolt tagasi nõrgenes etruskide võimsus ja tugevnes Rooma võimsus. [[4. sajand eKr|4.]]–[[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]] toimunud sõdades allutati Rooma riigi poolt [[Kesk-Itaalia]]. 265. aastaks eKr oli kogu [[Apenniini poolsaar]] alistatud Rooma ülemvõimule.
 
===Vabariiklik valitsemiskorraldus===
Vabariigi ajajärgul kujunes ka välja Rooma riigi [[vabariik]]lik valitsemiskorraldus:
*Rahvakoosolek: ühtne rahvakoosolek puudus (hääletati sõja[[väeosa]]de või elamispiirkondade kaupa); rahvakoosolekul valiti magistraate ning hääletati senatis heakskiidetud seaduseelnõusid.
{{Vaata|Rooma Senat}}, ''[[SPQR]]''
 
===Vana-Rooma sõjandus===
{{Vaata|Vana-Rooma armee}}, ''[[Leegion]], [[Kohort]], [[Comitatenses]], [[Limitanei]], [[Pretoriaanid]]''
 
Alates I Puunia sõjast (264–241 eKr) rajasid roomlased endale ka tugeva [[Vana-Rooma merevägi|sõjalaevastiku]]. Vaenlase territooriumil viibides rajasid roomlased muldvallidest ja palktaradest kindlustatud sõjaväelaagreid, mis tagasid kaitse ootamatute kallaletungide eest. Sõjalaagritest kujunesid hiljem asulad ning anktiiklinnad.
 
===Varane vabariik===
Varane vabariik, ajavahemikul 509–[[265 eKr]], mil pärast viimase etruskist kuninga pagendamist kehtestati Roomas [[vabariik]]lik riigikorraldus. [[496 eKr]]. aastal alistasid roomlased [[Regilluse järv]]e juures [[latiinid]] ning kui [[474493 eKr]]. aastalsõlmisid etruskidenad rünnaklatiinidega [[Cumae]]võrdõiguslikkusel linnalepõhineva löödi [[kreeka|kreeklaste]] poolt tagasi nõrgenes etruskide võimsus ja tugevnes Rooma võimsusliidulepingu. [[4. sajand eKr|4.]]–[[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]] toimunud sõdades allutati Rooma riigi poolt [[Kesk-Itaalia]]. 265. aastaks eKr oli kogu [[Apenniini poolsaar]] alistatud Rooma ülemvõimule.
[[File:Etruscan civilization map.png|thumb|200px|[[Etruria]] alad]]
[[5. sajand eKr|5. sajandil eKr]] olid [[etruskide linnriigid]], [[Etruski kaheteistkümne linna liit]] Apenniini poolsaare valitsev jõud. Etruuriast laiendasid etruskid oma võimu [[Po madalik]]ule ning lõuna poole Roomast edasi [[Latinum]]isse, [[Campania]]sse ning [[Korsika]] ja [[Elba]] saarele. Umbes [[540 eKr]] võitsid etruskid liidus [[Kartaago]]ga kreeklasi merelahingus [[Alalia]] juures. Pärast seda valitses etruskide laevastik mõnda aega kogu [[Vahemeri|Vahemere]] loodeosa merekaubandust, kuid ertuskide langus sai alguse pärast [[474 eKr|474. aastat eKr]], kui [[Sürakuusa|sürakuuslased]] [[Hieron]]i juhtimisel purustasid [[Kyme]] lähedal etruski laevastiku. Etruskide võimsust murdis [[latiinid]]e tõus Latinumis ja [[samniidid|samniitide]] tõus Campanias. Põhja-Itaalias surusid etruskidele peale [[gallid]], lõunast tungis peale tugevnev Rooma ja aastaks [[283 eKr]] suutsid roomlased etruskid täielikult alistada.
 
[[4. sajand eKr|4.]]–[[3. sajand eKr|3. sajandil eKr]] toimunud sõdades allutati Rooma riigi poolt [[Kesk-Itaalia]]. 265. aastaks eKr oli kogu [[Apenniini poolsaar]] alistatud Rooma ülemvõimule.
 
===Latiini liit===
[[File:Ligue-latine-carte.png|200px|pisi|Latiinide liit ja Liidu alade põhilised linnad]]
 
===Gallide sissetung===
 
[[File:Etruscan civilization map.png|thumb|200px|[[Etruria]] alad]]
{{vaata|Gallid}}, ''[[Gallia]]''
Ootamatu tagasilöögi andis Rooma võimsuse kasvule gallide sissetung aastal [[387 eKr]]. 4. sajandi algul eKr tungisid [[Po]] jõe orust [[Etruuria]]sse gallid. Läbinud Etruuria, ründasid nad Roomat. Aastal [[390 eKr]] purustasid gallid Rooma armee, ja vallutanud elanike poolt maha jäetud linna, purustasid selle peaaegu tervenisti.
54 386

muudatust