Rooma riik: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
155. rida:
{{vaata|Rooma-Illüüria sõda}}, ''[[Illüüria sõjad]]'' (''229 ja 219 eKr''), ''[[Illüüria]]''
===Idaalade vallutamine===
[[File:Mediterranean at 218 BC-en.svg|pisi|Vahemereümbruse alad 218. aastal eKr]]
Illüüria sõdadega ([[215 eKr|215]]–[[168 eKr]]) alustas Rooma idapoolsete [[Vahemere maad|Vahemere maade]] allutamist. [[216 eKr]] tungis [[Illüüria]]sse [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] [[Makedoonia kuningas|kuningas]] [[Philippos V]], millest sai alguse Makedoonia sõda Roomaga. Kolmes sõjas (215–168 eKr) võideti [[Vana-Makedoonia|Makedoonia]] ja Makedoonia muudeti 148 eKr Rooma provintsiks. Pärast [[Aitoolia Liit|Aitoolia Liidu]] (189 eKr) ja [[Ahhaia liit|Ahhaia Liidu]] purustamist (146 eKr) allutati [[Vana-Kreeka|Vana-]][[Kreeka linnriigid]].
{{vaata|Makedoonia sõjad}}, ''[[Esimene Makedoonia sõda]] (214–205 eKr), [[Teine Makedoonia sõda]] (200–197 eKr), [[Kolmas Makedoonia sõda]] (171–168 eKr), [[Neljas Makedoonia sõda]] (150–148 eKr), [[Rooma-Seleukiidide sõda]] ehk [[Antiookia sõda]] ehk [[Süüria sõda]] (192–188 eKr)''.
[[Pilt:Map Gallia Tribes Towns.png|thumb|[[Gallia]] alad 58 eKr]]
Süüria sõjas (192–188 eKr) võitis Rooma [[Antiochos III]]-t, hellenistliku Süüria kuningat [[Seleukiidid]]e dünastiast, kes valitses 223–187 eKr ja Rooma pani seega aluse oma mõjuvõimule [[Väike-Aasia]]s. Süüria sõjas ja [[Termopüülide lahing (191 eKr)|Termopüülide]]e (191) ja [[Magnesia lahing]]us (190) sai Antiochos lüüa, pidi loovutama [[Tauruse mäestik]]ust lääne pool oleva Väike-Aasia osa ja maksma Apameia rahulepinguga 188. aastal eKr kõrget [[tribuut]]i. Aastal 133 eKr liideti pärandi teel [[Hellenism|hellenistlik]] [[Pergamon]]i riik, [[Väike-Aasia]] loodeosas.
2. sajandil eKr pöördus [[Provence]]´i [[Massalia]] rahvas Rooma poole abipalvega [[liguurid]]e vastu. Rooma leegionid sisenesid Provence'i kolmel korral; aastal [[181 eKr]] surusid roomlased maha liguuride ülestõusu [[Genova]] lähistel, aastal [[154 eKr]] alistas Rooma [[konsul]] Optimus [[oxybiid]] ja [[decietid]], kes ründasid Antibes't ja aastal [[125 eKr]] surusid roomlased maha keldi hõimude liidu ülestõusu. Pärast seda lahingut otsustasid roomlased rajada Provence'is püsiasustuse. Aastal 122 eKr ehitasid roomlased keldi linna Entremont'i kõrvale uue linna, Aquae Sextiae, hilisem [[Aix-en-Provence]]. Aastal [[118 eKr]] asutasid nad [[Narbonne]]'i ja [[121 eKr]] moodustati Alpide taga, Lõuna-[[Gallia]]s [[Gallia Narbonensis]]'e provints ([[Septimaania]] ja [[Languedoc]]i alad, [[Sevennid]]e mäestikust [[Alpid]]eni).
[[133 eKr|133. aastal eKr]] liideti [[Lusitania]] (tänapäeva [[Portugal]]) ja [[121 eKr]] moodustati Alpide taga, Lõuna-[[Gallia]]s [[Gallia Narbonensis]]'e provints.▼
[[File:NE 200bc.jpg|pisi|Vahemere ümbruse maad pärast teist Puunia sõda]]
[[Kolmas Puunia sõda|Kolmandas Puunia sõjas]] ([[149 eKr|149]]–[[146 eKr]]) Rooma liitlasena osalenud [[Numiidia]] oli kiiresti arenenud ja muutunud väga jõukaks riigiks. Numiidia troonivõitlust ära kasutades alustas Rooma 111 eKr sõda (111-105) Numiidia kuninga [[Jugurtha]] vastu. Jugurthal õnnestus algselt pikka aega ära osta Rooma väepealikke ja need ei pidanud tema vastu otsustavat sõjategevust. Rahvakoosoleku poolt vastu senati tahet konsuliks valitud talupojaseisusest [[Gaius Marius]]el õnnestus kiiresti võita Jugurthat, kes viidi Rooma ja hukati seal. Teistkordselt konsuliks valitud populaarne Marius korraldas ümber Rooma sõjaväe. Seni olid teenistuskohustuslikud olnud jõukamad rahvakihid, kes pidid endile ise varustuse hankima. Talupoegade, sõdurite põhiosa, arvu järsk vähenemine põhjustas sõjaväe nõrgenemise. Varasemalt maakaitseväe süsteemilt mindi üle elukutselistest sõduritest palgaarmeele ning leegionid, kes varem olid sõltunud senati ja rahvakoosoleku otsustest, olid nüüd palju lojaalsemad oma väepealikule. Kasutades enda selja taga seisvat relvajõudu, hakkasid väepealikud taotlema suuremat poliitilist võimu.
▲[[133 eKr|133. aastal eKr]] liideti [[Lusitania]] (tänapäeva [[Portugal]])
Sõjas [[Pontos (riik)|Pontos]]e kuninga [[Mithridates VI]]-ga (89–63 eKr) sõdides hõivas Rooma uusi maid Aasias. 302 eKr oli Pärsia ülikusoost [[Mithridates I]] rajanud [[Pontos (riik)|Pontose riigi]], mis sai 281 eKr kuningriigiks ja mille pealinn oli [[Amaseia]]. Kui Rooma oli [[Seleukiidid]] Väike-Aasiast välja tõrjunud, alustas [[Pharnakes I]] (u 185 – u 170 eKr) vallutussõdu; kuningriigi uueks pealinnaks sai [[Sinope]]. Suurima ulatuse ja võimsuse saavutas Pontos Mithridates VI ajal, kuid sai kolmes sõjas Roomalt lüüa ja muudeti 64 eKr [[Rooma provintsid|Rooma provintsiks]].
| |||