Esimese Tula varemete teadusliku kirjelduse tegi [[1873]]. aastal Antonio García Cubas Mehhiko Geograafia- ja Ajalooühingust. Esimesed arheoloogilised kaevamised toimusid seal 1880-ndatel aastatel prantsuse arheoloogi [[Désiré Charnay]] juhtimisel.
== Tula ja Chichén Itzá vahelised sidemed ==
Üks kõige vastuolulisemaid teemasid tolteekide pealinna ajaloos on selle suhe maajade[[maiad]]e linna [[Chichén Itzá]]ga. Mõlema linna vahelised sarnasused on tekitanud erinevaid hüpoteese nendevahelistest sidemetest, millest ükski pole pälvinud erialaspetsialistide täielikku toetust. Esimene, kes juhtis tähelepanu sellele, et Tula ja Chichén Itzá peaväljakute asend on üsna sarnane, oli Désiré Charnay. Temalt pärineb ka praeguseks kõrvale heidetud hüpotees, et maajademaiade [[Puuc]]i linnad asutasid tolteegid. See sobis kokku müüdiga, mille järgi Quetzalcóatl aeti välja Tollani linnast, mille ta samastas Tulaga.
Vastupidine hüpotees väidab, et maajadmaiad tungisid läbi Altiplano enne Tula õitsengut. Linda Manzanilla ja Leonardo López Luján väidavad oma teoses Atlas (1999), et nonoalkid (üks koos tolteekide kuninga [[Ce Ácatl Topiltzin Quetzalcóatl]]iga kuningriigi rajanud rahvastest) olid pärit [[Tabasco]] osariigi [[Mehhiko laht|Mehhiko lahe]] rannikualalt, mis oli nii Kolumbuse-eelsel ajal kui ka tänapäeval asustatud maajamaia hõimudega. See tundub tõepärane, sest maajademaiade mõjutatud rühmi on dokumenteeritud Kesk-Mehhikos hilisklassikalisel ajastul kohtades nagu [[Xochicalco]] (Valle de Morelos) ja [[Cacaxtla]] (Valle de Puebla-Tlaxcala); rääkimata, varase postklassikalise ajastu linnade mitmerahvuselisest rahvastikust rääkimata, kuigi maajademaiade asualalt tulnud rühmade roll Tula õitseajal ei ole siiani spetsialistidele selge.
