Jogentagana: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
[[Pilt:Ancient Estonian counties.png|thumb|Eesti muinasmaakonnad. [[Soopoolitse]] on sellel kaardil arvatud Vaiga koosseisu.]]
'''Jogentagana''' (ka ''Jõgentagana'',<ref name=Tonisson>[[Evald Tõnisson]]. Keskmine rauaaeg. Noorem rauaaeg. Teoses ''Eesti esiajalugu'', kaasautorid [[Lembit Jaanits]], [[Silvia Laul]], [[Vello Lõugas]]. [[Eesti Raamat]], [[1982]]. Lk 409</ref><ref name=Tarvel>[[Enn Tarvel]]. Sakala ja Ugandi kihelkonnad. [http://www.digar.ee/arhiiv/et/download/856217 ''Keel ja Kirjandus'' 1968, 10], lk 586–587</ref> ''Joentaga'', ''Jõetaga'',<ref name=Vahtre>[[Sulev Vahtre]]. Muinasaja loojang Eestis : vabadusvõitlus 1208–1227. Tallinn : Olion, 1990. Lk 88</ref> ''Joentagan'',{{lisa viide}} ''Jogentagan'',{{lisa viide}} [[Henriku Liivimaa kroonika]]s ''Iogentagania''<ref>Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud [[Richard Kleis]], toimetanud ja kommenteerinud [[Enn Tarvel]]. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XXIV 5, lk 218</ref>) oli Henriku Liivimaa kroonikas mainitud [[muinaskihelkond]] [[Emajõgi|Emajõe]] põhjakaldal.
==Staatus==
Mitmed autorid ([[Rudolf Kenkmaa]],<ref>[[Rudolf Kenkmaa|Rudolf Kenkman]]. Kesk-Eesti muistsete maakondade asend. Äratrükk «Ajaloolisest Ajakirjast» 1933, nr. 1—2, lk. 20 jj., 36</ref> [[Paul Johansen]],<ref>[[Paul Johansen]], Die Estlandliste des Liber Census Daniae. Reval-Kopenhagen, 1933 [ = EL], lk. 104</ref> [[Heinrich Laakmann (ajaloolane)|Heinrich Laakmann]],<ref>[[Heinrich Laakmann (ajaloolane)|Heinrich Laakmann]]. Estland und Livland in frühgeschichthcher Zeit. Baltische Lande. Hrsg. von A. Brackmann und С. Engel. Bd. 1. Ostbaltische Frühzeit. Leipzig, 1939, lk. 205</ref> [[Harri Moora]],<ref>[[Harri Moora]]. Eesti rahva ja naaberrahvaste kujunemisest arheoloogia andmeil. Koguteoses: Eesti rahva etnilisest ajaloost. Tallinn, 1956, lk. 117</ref>) on pidanud Jogentaganat [[Ugandi]] osaks. Oma seisukohta põhjendas Kenkmaa asjaoluga, et Jogentagana nime ei leidu üheski 13. sajandi maadejagamisürikus ja tema ainus mainimine Henriku Liivimaa kroonikas on tehtud justkui möödaminnes. Hilisemad autorid on näinud Jogentaganat pigem eraldiseisva, ehkki võib-olla Ugandi poliitilise mõju all oleva [[Kesk-Eesti väikemaakonnad|väikemaakonnana]] ([[Enn Tarvel]],<ref name=Tarvel /> [[Sulev Vahtre]]<ref name=Vahtre />) või jätnud küsimuse lahtiseks ([[Evald Tõnisson]]<ref name=Tonisson />). Enn Tarvel on Jogentagana Ugandisse mittekuulumist toetava argumendina välja toonud, et Henriku kroonikas on teda siiski arvatavasti veel ühe korra mainitud – kujul "see maa, mis oli jõe taga", tarvitades seejuures "maa" tähistamiseks [[ladina keel|ladinakeelset]] sõna ''terra'', mis [[Läti Henrik|Henriku]] sõnakasutuses märgib tavaliselt suuremaid territoriaalseid üksusi. Veel räägib Tarveli arvates Jogentaga maakonnastaatuse kasuks see, et kroonika, jutustades mitmel korral Ugandi laastamisest, ütleb, et seda tehti kuni Emajõeni. Samamoodi, kui pärast ugalaste alistumist [[Riia piiskopkond|Riia piiskople]] Ugandi ristiti, siis tehti seda kuni Emajõeni.<ref name=Tarvel />
Muinaskihelkonna keskuseks oli [[Saadjärve]].{{lisa viide}}
==Ajalugu==
[[Henriku Liivimaa kroonika]] mainib Jogentaganat seoses seal [[1220]]. aastal [[Läti Henrik]]u ja tema kaaspreestri poolt nädala aja jooksul ''Igeteveri'' (samastatakse [[Igavere (Tartu)|Igaverega]]), ''Wetpole'', ''Wasala'' ([[Vasula]]) ja teistes külades läbi viidud [[ristimine|ristimisega]].<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXIV 5, lk 218–219</ref> Otseselt Jogentagana nime mainimata kirjeldatakse seal toimunud sündmusi veel mitmes kohas. Varem samal aastal oli Henrik koos [[Petrus Kaikewalde]]ga mitmetes Emajõe põhjakalda külades (nimeliselt on ära toodud ''Lovecotte'' ([[Lohkva]]) ja ''Sadegerwe'' ([[Saadjärve]]) juba käinud ristimas.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XXIV 1, lk 210–211</ref>
1211. aastal tungis Riia piiskopi [[piiskop Albert|Alberti]] vend [[Theoderich von Buxhövden|Theoderich]] oma sõjasulaste ja [[Võnnu komtuur]] [[Bertold (Võnnu komtuur)|Bertold]] oma orduvendadega Emajõe põhjakaldale. Kohalikud "kogu sellest maakonnast" olid küladest metsa taandunud ja tihedasse rägastikku ehitatud raidtõkke taha varjunud. Sakslased järgnesid neile sinna ja lõid pärast pikalt kestnud võitlust vastased põgenema. Neist mahajäänud vara ja kinnivõetud vangid võtsid sakslased tagasi pöördudes kaasa.<ref name=Vahtre /><ref>Henriku Liivimaa kroonika, XV 7, lk 126–127</ref> 1215. aastal rüüstas "maad, mis oli jõe taga", Theoderichi, [[Talibald]]i poegade ja Bertoldi juhitud sõjavägi.<ref>Henriku Liivimaa kroonika, XIX 3, lk 160–161</ref>
1224. aastal läks Jogentagana [[Tartu piiskopkond|Tartu piiskopkonna]] koosseisu. Maa jaotati kirikukihelkondadeks, millest senise Jogentagana alaga kattus arvatavasti suur osa [[Äksi kihelkond|Äksi kirikukihelkonnast]], [[Maarja-Magdaleena kihelkond|Maarja-Magdaleena kirikukihelkonna]] lõunaosa ja [[Tartu-Maarja kihelkond|Tartu-Maarja kirikukihelkonna]] kogu Emajõest põhja poole jääv ala.<ref name=Tonisson />
==Viited==
{{viited}}
==Käsikirjad==
| |||