Redaktsioon: 5. veebruar 2016, kell 22:56 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 131 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 9. veebruar 2016, kell 22:34 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 131 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[Pilt:MSR - Germanicus Inv. 30010.jpg\|pisi\|Germanicuse büst]] '''Germanicus Julius Caesar''' ([[24. mai]] [[15 eKr]] – [[10. oktoober]] [[19]]), tuntud lihtsalt kui '''Germanicus''', oli [[Rooma keisririik\|Rooma keisririigi]] [[Vana-Rooma armee\|armee]] tuntud väejuht. jaLiignimi ~~[[Vana-Rooma~~Germanicus ~~keiser]]~~omistati talle pärast surma, võitude eest [[~~Tiberius~~Germaania]]~~e sugulane~~s. Germanicus Julius Caesar sündis auväärses perekonnas [[Vana-Rooma keiser]] (27 eKr–14 pKr) [[Augustus]]e naise Livia, esimesest abielust poja Nero Claudius Drususe ja Augustuse õe Octavia ning [[Vana-Rooma]] [[poliitik]]u ja väejuhi [[Marcus Antonius]]e tütre peres. Marcus Antonius oli olnud [[Gaius Julius Caesar]]i oluline poolehoidja. Pärast Caesari mõrvamist purustasid 42. aastal eKr Marcus Antoniuse väed Caesari mõrvarite [[Cassius]]e ja [[Brutus]]e leegionid. Antoniusest sai suurriigi kõigi idaalade valitseja. 30 eKr tungis [[Octavianus]] Egiptusesse ning jõudis [[Aleksandria]]sse ning vallutas selle. [[File:Augusto 30aC - 6dC 55%CS jpg.JPG\|right\|thumb\|300px\|Rooma impeerium, keiser [[27 eKr\|27]]–[[14]] pKr [[Augustus]]e valitsemisajal]] Germanicus Julius Caesar oli abielus [[Agrippina Vanem]]aga, ([[14 eKr]]–[[33]]) keiser [[Augustus]]e lapselapse, riigimehe [[Marcus Vipsanius Agrippa]] tütre, [[Vana-Rooma keiser]] (14-37) [[Tiberius]]e naiseõe ja kasutütega. Germanicus Julius Caesar oli üheks tuntumaks sõjaväeliseks ja poliitiliseks figuuriks pärast Augustuse surma, kelle populaarsus oli sedavõrd suur, et sõjavägi tahtis teda isegi keisriks kuulutada. [[4 eKr\|4. aastal eKr]] lapsendas Tiberius Germanicuse, et kindlustada valitsusjärglus ning [[7]]. aastal nimetas ta [[kvestor]]iks ning sai [[12]]. aastal [[senaator]]iks [[Rooma Senat]]isse. Aastatel [[7]]–[[9]] teenis ta Tiberiuse alluvuses Rooma vägedes [[Doonau]] piirkonnas ning seejärel Tiberiusega [[Rein]]il. [[1. sajand]]i algusaastatel oli Rooma korraldanud pika sõjalise kampaania [[Rein]]ist itta jäävatel aladel. Oma võimule allutati mitmed [[germaanlased\|germaani]] hõimud. [[7]]. aastal kuulutati piirkond rahulikuks ning Publius Quinctilius Varus määrati Germaania asehalduriks. Vallutuskampaaniat juhtinud [[Tiberius]] lahkus piirkonnast, et tegeleda [[Illüüria#Rooma Illyricumi provints\|Illyricumi]]s puhkenud ülestõusuga. Augustuse poolt määratud [[Publius Quinctilius Varus]]e tegi katse tungida kaugemale [[Germaania]]sse ja laiendada ülemvõimu ka ida pool asuvate [[Weser]]i ja [[Elbe]] jõgede suunas, mis lõppes kaotusega [[Teutoburgi lahing]]us, [[Teutoburgi mets]]a. [[9]]. aasta sügisel varitses [[Arminius]] koos oma [[Germaanlased\|Germaani hõimude]] liiduga Rooma armeed ja hävitas täielikult XVII, XVIII, XIX [[leegion#Keisririigi aeg\|leegion]]i, kolm ratsaväeosa ja kuus abiväelaste [[kohort]]i. Kokku langes umbes 20 000 roomlast. 14. aastal nimetati Julius Caesar Rooma armee juhatajaks Germaania piirialadel. Samas on teada, et väejuhina ei olnud ta eriti andekas. Aastal [[15]] kutsus [[Segestes]] Germanicuse Arminiuse vastu Germaaniasse, kes päästis ta piiramisrõngast ning lubas talle ja tema poolehoidjaile varjupaiga Rooma riigis. Pärast mitmeid konfliktseid situatsioone Tiberiusega suri Germanicus aastal 19 [[Antiookia]]s. Tema lähikondsed olid veendunud, et ta mürgitati keisri käsul. Germanicuse naine [[Agrippina Vanem]] ei andestanud seda Tiberiusele iialgi. ==Vaata ka== *[[Arminius]], [[germaanlased]], [[Kategooria:Vanarooma inimesed]]

Germanicus: erinevus redaktsioonide vahel