Otto I (Saksa-Rooma keiser): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
10. rida:
Otto I järkas kuningriigi territooriumi laiendamist, vallutusretkedega [[polaabid]]e aladele (hilisema [[Pommeri]] aladel) ning moodustas vallutatud aladel 2 uut piiri[[Mark (territoorium)#Hilisemad keskaegsed margid|mark]]i ja ristiusu levitamiseks uutel aladel [[968]]. aastal [[Magdeburgi peapiiskopkond|Magdeburgi peapiiskopkonna]].
[[Pilt:Otto I Manuscriptum Mediolanense c 1200.jpg|thumb|Otto I võit [[Itaalia kuningriik|Itaalia]] [[Itaalia kuningas|kuninga]] [[Berengar II]] üle]]▼
Ta võitis [[Saksamaa kuningriik]]i [[Švaabimaa hertsogkond|Švaabimaa]]le tunginud [[Ungari vürstiriik|ungarlasi]] [[955]] [[Lechi lahing]]us, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele [[Kesk-Euroopa]]s. [[Ungarlased]] jäid paikseks ning kristianiseerusid [[10. sajand|järgneva sajandi]] jooksul.▼
==Itaalia kuningana==
Aastal [[950]] mürgitati [[Itaalia kuningas]] [[Lothar II (Itaalia)|Lothario II]]. Koos oma poja [[Adalberto]]ga kuningaks saanud [[Berengario II]] tegi Lothario lesele Adelheidile ettepaneku abielluda Adalbertoga. Kui Adelheid sellest keeldus, vangistas Berengario Adelheidi [[951]] [[Garda]] lossi torni. Adelheidil õnnestus põgeneda ning ta siirdus koos tütre [[Itaalia Emma|Emmaga]] [[Canossa]]sse. Sealt kutsus ta appi [[Saksa kuningas|Saksa kuninga]] Otto I, kes oli kasvatanud Adelheidi venda [[Konrad III (Burgundia)|Konradit]]. Otto saavutas Berengario üle võidu, abiellus ta [[951]] kuningalinnas [[Pavia]]s Adelheidiga, võttis [[Pavia]]s [[Lombardia raudkroon]]i rivaalitseva [[Ivrea]] markkrahvi [[Berengar II (Itaalia)|Berengari]] eest ning hakkas ise [[Lombardia]]-Itaalia kuningaks, jättes asekuningaks Berengari. [[952]]. aastal [[Augsburg]]is toimunud Saksa-Rooma riigipäeval tehtud otsuse järgi säilitas Berengar II Itaalia, kuid pidi loobuma Itaalia kuningriigi [[Verona mark|Verona margist]]. Viimane liideti Otto venna hertsog [[Heinrich I (Baieri)|Heinrich I]] valitsetava [[Baieri hertsogkond|Baieri hertsogkonnaga]]. Samal ajal liideti Verona margiga ka [[Istria mark]], millest sai selle üks krahvkondi. Aastatel [[952]]–[[975]] (teistel andmetel [[951]]–[[962]]) olid nii [[Kärnteni mark]] kui Verona mark [[Baieri hertsog]]ite kontrolli all, moodustades massiivse Itaalia, Saksamaa ja slaavi lääni, mida valitsesid sakside [[Saksi dünastia|Ottoonide dünastia]] sugulased.
▲
==Saksa-Rooma keisrina==
▲[[Pilt:Otto I Manuscriptum Mediolanense c 1200.jpg|thumb|Otto I võit Itaalia kuninga [[Berengar II]] üle]]
▲Aastal 951 oli [[Saksa kuningas]] Otto I abiellunud viimase Itaalia kuninga [[Lothar II (Itaalia)|Lothar II]] lese [[Adelheid]]iga ja võttis [[Pavia]]s [[Lombardia raudkroon]]i rivaalitseva [[Ivrea]] markkrahvi [[Berengar II (Itaalia)|Berengari]] eest. Kui aastal 960 ründas Berengar [[Kirikuriik]]i, vallutas paavst [[Johannes XII]] kutsutud kuningas Otto [[Itaalia ajalugu#Saksa-Rooma riik|Itaalia]] [[Itaalia kuningriik (keskaegne)|kuningriigi]]. Ta võttis endale ka [[Itaalia kuningas|Itaalia kuninga]] tiitli ja sellest ajast alates olid Itaalia kuningad alati ka Saksa kuningad ja Itaaliast sai seega [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigi]] osastiskuningriik.
Et
[[973]]. aastal, vahetult enne oma surma kutsus Otto I [[Quedlinburg]]is kokku [[Riigipäev]]a. Sinna saabusid ka [[Poola kuningriik|Poola]] valitseja [[Mieszko I]] ja [[Tšehhi kuningriik|Böömimaa]] [[Böömimaa valitsejate loend|valitseja]] [[Boleslav I]] ning isegi [[Bütsants]]i aadlikke. Otto esitles seal rahvale oma uut miniat, Bütsantsi printsessi [[Theofano]]t, kelle abielu Otto I poja [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]]-ga pidi sümboliseerima ida ([[Ida-Rooma keisririik]]) ja lääne ([[Lääne-Rooma keisririik]]) impeeriumi vastastikust tunnustamist ja rahu.
| |||