Kaksikvõim Eestis: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P HC: eemaldatud Kategooria:Eesti sündmused |
|||
24. rida:
[[12. aprill]]il 1917 kujundati Venemaa Ajutise valitsuse kinnitatud Eesti ajutise omavalitsuse seaduse alusel Eestimaa kubermangu ja Liivimaa kubermangu eestikeelse elanikkonnaga põhjaosa ([[Tartumaa]], [[Võrumaa]], [[Pärnumaa]] ja [[Saaremaa]]) liitmine ning loodi [[kubermangu komissar]]i (Jaan Poska) juurde nõuandva organina Eestimaa Kubermangu Ajutine Maanõukogu.
[[4. juuli]]l 1917 peeti Tallinnas [[Rahvuskongress (1917)|Rahvuskongress]], mille otsustes nõuti Eestimaa kubermangu ümberkujundamist Venemaa föderatsiooni võrdõiguslikuks osariigiks.
Maanõukogu valiti juunis 1917. aastal ning 62 valitud saadikut tulid kokku 1917. aasta [[14. juuli|14.]] ([[juuliuse kalender|vkj.]] 1.) juulil [[Toompea loss]]i Valges saalis. Esialgu jagunesid saadikud kaheks arvuliselt üsna võrdseks blokiks – demokraatlikuks ja sotsialistlikuks – kuid oktoobri alguseks kujunesid välja erakondlikud fraktsioonid. Maanõukogusse kuulus 13 [[maaliit]]last, 11 [[Eesti Radikaalsotsialistlik Partei|radikaalsotsialist]]i, 9 [[Eesti Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei|vähemlast]], 8 esseeri, 7 demokraati, 5 [[Eesti kommunistliku liikumise ajalugu|enamlast]], 4 [[radikaaldemokraat]]i, 1 baltisakslane, 1 rootslane ning 3 parteitut.
| |||