Kompositsioonimeetod: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
3. rida:
Nii nagu muutub muusika, muutuvad ka kompositsioonimeetodid. Kui näiteks 19. sajandi helilooja tegeles selliste muusikamõistetega nagu [[duur-moll-süsteem]], [[tonaalsus]], [[kontrapunkt]] või muusika [[takt (muusika)|takt]]ilis-[[meetrum|meetriline]] jaotus, siis 20. sajandi heliloojad on tegelnud näiteks [[elektrooniline muusika|elektrooniliste]] [[tämber|tämbrite]], [[müra]], muusika [[seriaalne meetod|seriaalse]] organiseerimise, [[muusikaline parameeter|muusikaliste parameetrite]] või minevikumuusika [[dekontruktsioon|dekonstrueerimisega]].
Muusika kompositsioonimeetodi ülesandeks on üldiselt tagada muusika käsitöönduslik [[kvaliteet]], [[detail]]ide ja terviku [[sobivus]], aga ka muusika "tõesus", läbipaistvus, defineeritavus ühiskonna jaoks. Kompositsioonimeetodi sellist rolli on ka kritiseeritud. Näiteks [[Arnold Schönberg]] on pidanud uudsest kompositsioonimeetodist tähtsamaks uudset [[kõla (muusika)|kõla]]: ''"Ein neuer Klang ist ein unwillkürlich gefundenes Symbol, das den neuen Menschen ankündigt [---]"'' (Uudne kõla on tahtmatult avastatud sümbol, mis kuulutab ette uut inimest [---]) <ref>Schönberg, Arnold 1911: "Harmonielehre", Universal Edition, Wien, 1922. 479</ref>
==Muusika kompositsioonimeetodite ja kompositsioonitehniliste operatsioonide loend==
| |||