Jan II Kazimierz Waza: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Bot: Migrating 30 interwiki links, now provided by Wikidata on d:q53452 (translate me) |
Resümee puudub |
||
2. rida:
'''Jan II Kazimierz Waza''' ([[22. märts]] [[1609]] – [[6. detsember]] [[1672]]) oli viimane [[Vasad]]e soost [[Poola]] [[Poola kuningas|kuningas]] ([[1648]]–[[1668]]), [[Zygmunt III Waza]] poeg ja [[Władysław IV Waza]] vend.
Jan II Kazimierzi ajal jõudis haripunkti [[Rzeczpospolita]] ja [[Vene tsaaririik|Vene tsaaririigi]] vaheline võitlus ülemvõimu pärast [[Ida-Euroopa]]s.
==Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus ==
[[1648]]. aastal alustati [[Ukraina hetman]]i [[Bogdan Hmelnõtskõi]] juhtimisel võitlust [[autonoomia]] saavutamiseks Ukrainale Poolast. Pärast nelja-aastast iseseisvat võitlust oli Ukraina sunnitud pöörduma abi saamiseks [[Moskva tsaaririik|Moskva tsaaririigi]] poole, kelle abi eest võitluses nõustus Ukraina 1654. aastal [[Perejaslavi raada]]l andma Moskva tsaaririigi [[protektoraat|protektoraadi]] alla. [[8. jaanuar]]il [[1654]] otsustas [[Perejaslavi raada]], mida juhtis hetman Bogdan Hmelnõtskõi, et edaspidi ei allu kasakad [[Poola kuningas|Poola kuningale]], vaid [[Moskva tsaar]]ile. [[Dnepri alamjooks]]ul säilis veel [[Zaporižžja Sitš]], mis küll tasapisi kaotas oma tähtsust, kuid ei kuulunud Hmelnitski [[jurisdiktsioon]]i alla.
{{Vaata|Bogdan Hmelnõtskõi ülestõus}}
Inimesena oli Jan II Kazimierz Waza tagasihoidlik vaga [[katoliiklus|katoliiklane]], kes oli varem saanud vaimuliku hariduse. Ta oli intelligentne ja reformimeelne, kuid Venemaa ja Rootsi ühisrünnak ei andnud talle võimalust oma plaane ellu viia. Selle asemel pidi ta nägema, kuidas enamik [[Leedu]]st rootslaste kätte sattus ja Karl X Gustav ajutiselt [[Leedu suurvürst]]iks sai, kuidas Venemaa tegi Ida-Poolas, mida tahtis, ja sai lisaks [[Andrussovo rahu]]ga endale enamiku [[Ukraina]]st. Peale selle pidi Jan Kazimierz [[1660]] ametlikult loobuma kõigist taotlustest Rootsi troonile ja [[Liivimaa]]le. Aastal [[1668]] loobus Jan Kazimierz troonist, tunnistades oma täielikku läbikukkumist. Vasade dünastia võim Poolas lõppes ja Poola muutus [[intriig]]ide, [[korruptsioon]]i ja aadliparteidevahelise võitluse tallermaaks.▼
==Poola–Vene sõda ==
Aastal [[1654]] algas sõda Vene tsaaririigiga, mis lõppes Rzeczpospolitale krahhiga. Moskva tsaaririigi ja Poola vahel [[1667]]. aastal sõlmitud [[Andrussovo rahu]]lepinguga liideti Dnepri jõest idapool asuvad Ukraina alad Moskva tsaaririigiga. [[Andrussovo vaherahu]]ga läksid [[Smolensk]] ja [[Vasakkalda-Ukraina]] Moskva tsaaririigi valdusse ning tsaaririik laienes lääne poole, väljaspoole venelastega asustatud territooriumi. 1686. aastal, [[Jan III Sobieski]] valitsusajal, sõlmisid Rzeczpospolita ja Moskva tsaaririik, [[Igavese rahu leping]]u, millega anti Moskva tsaaririigi võimu alla [[Smolensk]] ja osa Ukrainat koos [[Kiiev]]iga.
[[File:Polish-Lithuanian Commonwealth in 1660.PNG|300px|thumb|right|Rzeczpospolita piirid 1660. aastal]]
{{Vaata|Poola–Vene sõda (1654–1667)}} ehk [[Kolmeteistkümneaastane sõda]]
==Poola–Rootsi sõda ==
Rzeczpospolitat ohustas [[Teine Põhjasõda|Teise Põhjasõja ajal]] [[1655]]. aastal Rootsi kuninga [[Karl X Gustav]]i juhitud rootsi vägede sissetung, nn. [[Uputus (Poola)|Uputus]], mille käigus ägedalt rüüstati Lääne-Poolat. Uputus lõppes alles [[1660]]. [[Oliwa rahu]]ga loobus Rzeczpospolita Liivimaast.
{{Vaata|Teine Põhjasõda}}, ''[[Uputus (Poola)]]''
▲Inimesena oli Jan II Kazimierz Waza tagasihoidlik vaga [[katoliiklus|katoliiklane]], kes oli varem saanud vaimuliku hariduse. Ta oli intelligentne ja reformimeelne, kuid Venemaa ja Rootsi ühisrünnak ei andnud talle võimalust oma plaane ellu viia. Selle asemel pidi ta nägema, kuidas enamik [[Leedu]]st rootslaste kätte sattus ja Karl X Gustav ajutiselt [[Leedu suurvürst]]iks sai, kuidas Venemaa tegi Ida-Poolas, mida tahtis, ja sai lisaks [[Andrussovo rahu]]ga endale enamiku [[Ukraina]]st. Peale selle pidi Jan Kazimierz [[1660]] ametlikult loobuma kõigist taotlustest Rootsi troonile ja [[Liivimaa]]le.
Aastal [[1668]] loobus Jan Kazimierz troonist, tunnistades oma täielikku läbikukkumist. Vasade dünastia võim Poolas lõppes ja Poola muutus [[intriig]]ide, [[korruptsioon]]i ja aadliparteidevahelise võitluse tallermaaks. Oma viimased eluaastad veetis Jan Kazimierz [[jesuiidid|jesuiidist]] [[munk|mungana]] [[Prantsusmaa]]l.
==Vaata ka==
| |||