Redaktsioon: 27. jaanuar 2016, kell 17:25 redigeeri Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust →‎Fuuga komponendid ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 27. jaanuar 2016, kell 17:25 redigeeri eemalda Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust →‎Fuuga komponendid Uuem muudatus →
14. rida: Konkreetse tonaalse fuuga vormiline liigendamine toimub tavaliselt tonaalse plaani ja vormilõikude proportsioonide alusel. Sellisel alusel liigendades on olemas * 3-osalisi fuugasid skeemiga ABA<sub>1</sub>, kusjuures B-lõigus toimuvad läbiviimised teistes helistikes. 3-osalise fuuga töötluses (B) ja repriisis (A<sub>1</sub>) võib toimuda ka ainult teema üks kuni kaks läbiviimist; * 2-osalisi fuugasid skeemiga AA<sub>1</sub>, milles teemade läbiviimine ~~toimuba~~toimub ainult toonika-, subdominant- ja dominanthelistikus. 2-osalises fuugas tavaliselt töötlus puudub, mis muudab fuuga laadilise kontrastita ehk ühelaadiliseks fuugaks. Selliste fuugade keskel, kas kohe pärast ekspositsiooni või pärast vahemängu, on tavaliselt vahekadents, mis toob dominandist tagasi toonikasse. 2-osaliste fuugade teine pool (A<sub>1</sub>) on tavaliselt teema kontrapunktilise arendamise tõttu keerulisem. 2-osalise fuugavormi tonaalne plaan kujunes hiljem aluseks ka sonaadivormile. * segavormilised fuugad

Fuuga: erinevus redaktsioonide vahel