Imitatsioon (muusika): erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
'''Imitatsioon''' on [[muusika]] [[
Imitatsiooni liikideks on range, vaba, tonaalne ja reaalne imitatsioon:
* range imitatsiooni korral jäljendatakse motiivi või teema iga intervalli range täpsusega;
* vaba imitatsiooni korral võivad intervallide täpsed suurused jäljendamisel muutuda, kuid algne motiiv või teema peab siiski jääma äratuntavaks;
* tonaalse imitatsiooni korral muudetakse teema teatud helisid nii, et imiteeriv hääl püsiks algsega samas helistikus;
* kui teemat tonaalsel põhjusel ei muudeta, nimetatakse imitatsiooni reaalseks.
16. sajandi muusikas kasutati põhiliselt reaalset imitatsiooni, tonaalne imitatsioon pääses maksvusele 17.-18. sajandil, muutudes valitsevaks näiteks [[Johann Sebastian Bach]]i ja [[Georg Friedrich Händel]]i muusikas.
Imitatsioon võib olla ka
* [[augmentatsioon]]is: jäljendav hääl viiakse läbi teatud reegli järgi pikendatud [[helivältus]]tes
* [[diminutsioon]]is: jäljendav hääl viiakse läbi teatud reegli järgi lühendatud [[helivältus]]tes
Kui jäljendav hääl on
* [[Inversioon (muusika)|inversioonis]] ehk peeglis, siis selles toimub võrreldes algse häälega intervallide pööramine horisontaaltelje suhtes;
* [[retrograad]]is ehk vähikäigus, siis alustatakse selles motiivi või teema läbiviimist võrreldes algse häälega tagantpoolt ettepoole.
Imitatsiooni võib läbi viia erineva tihedusega. Kui imitatsioon teostatakse algsest läbiviimisest varem, nimetatakse seda [[tiheläbiviimine|tiheläbiviimiseks]] ehk [[tiheläbiviimine|stretto]]ks.
Imiteeriv hääl võib jääda [[transponeerimine|transponeerimata]] (läbiviimine [[priim]]is või [[oktav]]is) või seda võib läbi viia transponeeritult mistahes astmelt (tüüpiliseks muuks läbiviimise [[intervall (muusika)|intervall]] intervalliks on [[kvint]]).
Imitatsiooni realiseerimise juhist ja realisatsiooni ennast nimetatatakse [[kaanon (muusika)|kaanoniks]]
[[Kategooria:Muusikateooria]]
| |||