Eesti-Venemaa piirileping: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub |
Resümee puudub |
||
5. rida:
[[Nõukogude okupatsioon Eestis (1940–1941)|1940. aastal okupeeris ja annekteeris Nõukogude Liit Eesti]]. [[15. august]]il [[1944]] eraldati 75% [[Eesti NSV]] [[Petseri maakond|Petseri maakonnast]] [[Vene NFSV]]-le, millest moodustati [[Leningradi oblast]]i [[Petseri rajoon]]. [[23. august]]il 1944 eraldati Leningradi oblastist ligikaudne endise [[Pihkva kubermang]]u ala, millest moodustati [[Pihkva oblast]]. Viimase koosseisu jäi ka Petseri rajoon. Eesti NSV-sse jäänud Petseri maakonna osa likvideeriti ning liideti Eesti NSV [[Võrumaa|Võru maakonnaga]] (hilisem [[Võru rajoon]] ja [[Põlva rajoon]]). [[1945]]. aasta jaanuaris eraldati [[Viru-Ingeri]] Eesti NSV-st ja viidi üle Vene NFSV Leningradi oblasti koosseisu.
Pärast Eesti Vabariigi taastamist [[1991]]. aastal ei ole Venemaa pidanud Tartu rahulepingut endale siduvaks, mistõttu Viru-Ingeri ja suurem osa kunagisest Petseri maakonnast
Eesti Vabariigi taastamise järel [[20. august]]il 1991 tunnustas [[Nõukogude Liit]] [[6. september|6. septembril]] 1991 ''[[de jure]]'' Eesti Vabariiki. [[Eesti Vabariigi Ülemnõukogu Presiidium]]i [[12. september|12. septembri]] 1991 otsusega tunnistati Tartu rahulepingule tuginedes varasemad Eesti NSV piiri käsitlevad okupatsioonivõimude aktid õigustühiseks.<ref name="Lindmäe">[[Herbert Lindmäe]]. [http://kultuur.elu.ee/ke512_tartu_rahu.htm Tartu rahu ei anna rahu] Kultuur ja Elu, 2/2013.</ref> Eesti Vabariigi ja Nõukogude Liidu vahel jäi kehtima ajutine kontrolljoon, mis järgis Eesti NSV ja Vene NFSV administratiivpiiri. Pärast Nõukogude Liidu lakkamist [[26. detsember|26. detsembril]] 1991 jäi kontrolljoon eraldama Eesti Vabariiki ja [[Venemaa Föderatsioon]]i.
11. rida:
Ehkki Eesti tõstatas taasiseseisvumise järel küsimuse Tartu rahulepingu järgsete piiride taastamisest, ei ole Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa Föderatsioon tänini Tartu rahulepingu ja sellejärgse Eesti-Venemaa piiri kehtivust tunnustanud.
[[19. veebruar]]il [[1993]] kehtestas Venemaa ühepoolselt riigipiirina endise Vene NFSV administratiivpiiri, eirates nii rahvusvahelist õigust kui Tartu rahulepingu piirikokkuleppeid Eestiga.<ref>[http://m.epl.delfi.ee/article.php?id=50806224 Kümme aastat uut Eestit, 1993] Eesti Päevaleht, 14. juuli 2001.
</ref>
Peale seda, kui president Lennart Meris sõlmis Boris Jeltsiniga Moskvas volitusi omamata lepingu Vene Fõderatsiooni okupatsioonivägede väljsviimise kohta Eesti NSV piiridest, loobus valitsus Venemaa koosseisu
[[18. mai]]l [[2005]] kirjutasid Eesti ja Venemaa välisministrid [[Moskva]]s alla uuele Eesti-Venemaa piirilepingule. [[Riigikogu]] [[ratifitseerimine|ratifitseeris]] uue piirilepingu [[20. juuni]]l 2005, lisades ratifitseerimisseadusele [[preambul]]i, milles viidati Tartu rahulepingule ja öeldi, et võrreldes [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e artikliga 122 on piiri osaliselt muudetud.<ref>[http://www.estemb.se/estonian_review/aid-427 Estonian Parliament ratifies Estonian-Russian border treaties]</ref> Venemaad ärritas viitamine [[Nõukogude okupatsioon]]ile ja Tartu rahulepingule ning ta võttis oma allkirja lepingult tagasi seda ratifitseerimata.
22. rida:
Piirijoone kulgemises leppisid Eesti ja Venemaa kokku juba 2005. aastal allkirjastatud piirilepingutes. Üldjoontes fikseeriti selles Eesti idapiiriks Eesti NSV kunagine administratiivpiir, loobudes nõudmistest [[Narva jõgi|Narva jõe]] tagustele aladele ja Petserimaale, mis Tartu rahulepingu alusel kuuluvad Eestile. Piiri õgvendati mõnes kohas. Muuhulgas likvideeriti [[Põlvamaa]]l asunud nn [[Saatse saabas]] – Venemaa territooriumi sopistus Eestisse, mis takistab [[Saatse]] ja [[Lutepää]] külade elanike vaba liikumist kohalike keskuste vahel. Loobuti osast Eesti NSV territooriumist: lahti öeldi [[Narva veehoidla]] olulisest osast ja ulatuslikust [[Narva laht|Narva lahe]] merealast.<ref>[http://m.delfi.ee/article.php?id=66080770 Hardo Aasmäe: Osa Eesti NSV-st antakse Venemaale] Delfi, 6. mai 2013.</ref><ref name="128,6 hektarit" />
Erinevalt 2005. aasta piirilepingute tekstist lisati 2014. aasta lepingute tekstile konsultatsioonide käigus kaks lauset, mille kohaselt piirileping reguleerib vaid riigipiiri puudutavaid küsimusi ja lepingupooled kinnitavad vastastikku territoriaalsete nõudmiste puudumist.<ref name="128,6 hektarit">[http://www.postimees.ee/1250462/eesti-ja-venemaa-vahetavad-piirilepinguga-128-6-hektarit-maad Eesti ja Venemaa vahetavad piirilepinguga 128,6 hektarit maad] Postimees, 28. mai 2013.</ref> Kuna Tartu rahuleping on ka piirileping, siis ohustab selle mainimata jätmine Tartu rahu jätkuvat kehtivust, sest annab Venemaale võimaluse väita, et ka Eesti on sellest loobunud.
Kuna Eesti Vabariigi taastamisel tugineti õiguslikule järjepidevusele, on osa Eesti ühiskonnast siiski veendumusel, et uus piirileping (ja sellekohane umbes 5% Eesti riigi territooriumi ära andmine midagi vastu saamata) on [[Eesti Vabariigi põhiseadus]]e ja rahvuslike huvide vastane
''[[De facto]]'' jätkub kontrolljoonest ida poole jäävatel Eesti Vabariigi aladel (enamikul Petserimaast ning Narva jõe taguses Viru Ingeris) okupatsioon.
| |||