Ribosomaalne RNA: erinevus redaktsioonide vahel

==rRNA tähtsus meditsiinis ja evolutsiooni uurimisel==

Tänu ribosomaalse RNA spetsiifilistele omadustele on sel tähtis koht kahes valdkonnas:

*rRNA on üks väheseid [[geeniprodukt]]e, mis on olemas (iga organismi) kõigis rakkudes. <ref name="Smit2007">{{cite journal |author=Smit S, Widmann J, Knight R |title=Evolutionary rates vary among rRNA structural elements |journal=Nucleic Acids Res |volume=35 |issue=10 |pages=3339–54 |year=2007 |pmc=1904297 |doi=10.1093/nar/gkm101 |pmid=17468501}}</ref> Erinevate organismide [[Ribosomaalne DNA|rDNA]] järjestuste – mis kodeerivad rRNA-d – võrdlemisel on võimalik määrata nende [[takson]]eid ja [[põlvnemiskäik]]u. Näiteks on võimalik määrata, mitu miljonit aastat tagasi elas kahe organismi ühine eellane ehk kui kaugel asuvad nad teineteisest evolutsiooniliselt. Tänapäevane bakterite fülogeneetiline süsteem on koostatud just nimelt rRNA geenide (16S täpsemalt) järjestuste sarnasuste ja erinevuste alusel. Põhjuseks rRNA geenide äärmine konserveeritus: rRNA geenid on head evolutsioonilised markerid, sest nende järjestus on evolutsiooni käigus vähesel määral muutunud. Nimelt, ribosoomi võib pidada organismi üheks tähtsaimaks organelliks – kui rRNA geenides toimub [[mutatsioon]], siis tihti isend hukkub ning seeläbi elimineeritakse [[populatsioon]]ist mutatsioonid. 16S rRNA ja 18S rRNA järjestuste põhjal on määratud elusorganismid kolme suurde fülogeneetilisse rühma (eukarüoodid, [[arhed]] ja bakterid).<ref name="mikrobio" /> Praeguseks on teada mitmeid tuhandeid rRNA järjestusi, mis on kättesaadavad paljudes andmebaasides, näiteks RDP-II<ref>{{cite journal | last = Cole | first = JR | coauthors = Chai B, Marsh TL, Farris RJ, Wang Q, Kulam SA, Chandra S, McGarrell DM, Schmidt TM, Garrity GM, Tiedje JM | year = 2003 | title = The Ribosomal Database Project (RDP-II): previewing a new autoaligner that allows regular updates and the new prokaryotic taxonomy | journal = Nucleic Acids Res | volume = 31 | pages = 442–3 | pmid = 12520046 | doi = 10.1093/nar/gkg039 | issue = 1 | pmc = 165486}}</ref> ja [http://www.arb-silva.de SILVA].<ref>{{cite journal | last = Pruesse | first = E | coauthors = Quast C, Knittel K, Fuchs BM, Ludwig W, Peplies J, Gloeckner FO | year = 2007 | title = SILVA: a comprehensive online resource for quality checked and aligned ribosomal RNA sequence data compatible with ARB | journal = Nucleic Acids Res | volume = 35 | pages = 7188–7196 | pmid = 17947321| doi = 10.1093/nar/gkm864 | issue = 1 | pmc = 2175337}}</ref> 16S rRNA geenide kaudu on kindlaks määratud ka inimese mikrofloora ja võrreldud seda teiste imetajate omadega. <ref name="Grice2008">{{cite journal |author=Grice E.A, Kong H.H, Renaud G. et al. |title=A diversity profile of the human skin microbiota |journal=Genome Res |volume=18 |issue=7 |pages=1043-50 |year=2008 |pmc=2493393 |doi= 10.1101/gr.075549.107 |pmid=18502944}}</ref><ref name=" Grice2009">{{cite journal |author= Grice E.A, Kong H.H, Conlan S. et al. |title= Topographical and temporal diversity of the human skin microbiome|journal=Science |volume=324 |pages=1190 |year=2009 |pmc= 2805064 |doi= 10.1126/science.1171700 |pmid= 19478181}}</ref> Lisaks tõestab rRNA [[sümbiogenees|endosümbioositeooriat]] – nimelt, rRNA eukarüootsete rakkude [[kloroplast]]ides ja [[mitokonder|mitokondrites]] olevates ribosoomides on väga sarnane eeltuumsete ribosoomides olevate rRNA osakestega.<ref>{{cite journal |author= Andersson SG, Zomorodipour A, Andersson JO, Sicheritz-Pontén T, Alsmark UC, Podowski RM, Näslund AK, Eriksson AS, Winkler HH, Kurland CG |title= The genome sequence of ''Rickettsia prowazekii'' and the origin of mitochondria |url= |journal= Nature |volume= 396|issue= 6707 | pages= 133–140 |year= 1998 |pmid=9823893|doi=10.1038/24094}}</ref><ref>{{cite journal | author= McFadden GI | title= Primary and secondary endosymbiosis and the origin of plastids| journal= J Phycology | year=2001 | volume= 37 |issue=6 | pages=951–9 | doi= 10.1046/j.1529-8817.2001.01126.x}}</ref>