George Browne: erinevus redaktsioonide vahel

Ta sündis Mahoni lossis [[Camase parun]]i [[George Browne, Camasi parun|George Browne]]'i ja Honora de [[Lacy]] pojana.<ref name="Limerick"></ref><ref name="Estland"/><ref name="Ostdeutsche"></ref>[[1725]]. aastal astus Browne [[PfalzPfalzi kuurvürstkond|Pfalzi]]i sõjaväkke, ent [[1730]]. aastal läks üle Venemaa keisririigi teenistusse, kus troonile oli saanud [[Anna Ivanovna]]. Kindral [[James Francis Edward Keith|Keith]]i (1696–1758) tutvusega asus ta teenistusse [[Izmailovo polk|Izmailovo kaardiväepolgus]] ja seejärel kaardiväe 1. järgu majorina [[Narva polk|Narva polgus]].

Browne osales [[kindralfeldmarssal]]ite krahv [[Peter von Lacy|Lacy]] ja krahv [[Burchard Christoph von Münnich|Münnich]]i alluvuses [[Poola pärilussõda|Poola pärilussõjas]] ja tegi Venemaa keisririigi teenistuses edukat sõjaväelist karjääri[[karjäär]]i, [[1751]]. aastal ülendati ta [[kindralporutšik]]uks, [[1756]]. aastal ''[[général en chef]]''iks (täis[[kindral]]). Ta osales kuni [[1762]]. aastani kõigis Venemaa keisririigi poolt peetud sõdades. 26. oktoobril [[1779]]. aastal andis [[Saksa-Rooma keiser]] [[Joseph II (Saksa-Rooma keiser)|Joseph II]] talle ja tema järeltulijatele õiguse kasutada [[Saksa Rahvuse Püha Rooma keisririik|Püha Rooma riigi]][[krahv]]i tiitlit. [[Seitsmeaastane sõda|Seitsmeaastases sõjas]] sai Browne [[Zorndorfi lahing]]us raskelt haavata ja tema pähe pandi hõbeplaat, mis jäi sinna kuni surmani.

KeiserVenemaa keiser [[Peeter III]] nimetas Browne'i [[Liivimaa kuberneriks.kuberner]]iks, Sellessesellesse ametisse jäi ta kuni oma surmani.

[[23. aprill]]il ([[vkj]] 12. aprill) [[1765]]. aastal avaldas [[kindralkuberner]] Browne oma [[Patent (õigusakt)|patentidega]] nn positiivsed määrused, millega Liivimaa talurahvas sai õiguse [[vallasvara|vallasvarale]]. [[Mõisakoormised]] määrati kindlaks ja mõisnikul polnud enam õigust neid oma suva järgi tõsta. Talupoegade[[Talupoeg]]ade karistamise ülempiiriks sätestati 30 vitsa- või kepihoopi. Talupojad said ka õiguse mõisnikke, kes kaitseseaduse sättest kinni ei pidanud, kohtusse kaevata. Puuduliku järelevalve ja mõisnike endi vastumeelse hoiaku tõttu ei leidnud need kaitseseadused siiski täit järgimist.

[[29. aprill]]il (vkj 18. aprillil) 1765. aastal avaldas Browne oma patendiga Liivimaa maapäeval[[maapäev]]al vastu võetud [[kindralsuperintendent]] [[Jacob Andreas Zimmermann]]i koolikorralduse kava, mis nägi ette koolide rajamise mitte ainult igasse kihelkonda[[kihelkond]]a, vaid ka suurtesse mõisadesse[[mõis]]adesse. Mõisnikke kohustati palkama lugeda oskavaid ja ristiusku[[ristiusk]]u tundvaid talupoegi talulaste õpetamiseks. Õpetus koolis pidi toimuma [[mardipäev]]ast [[lihavõtted|lihavõteteni]]. Mõisnike leige suhtumise või koguni vastuseisu tõttu neid nõudmisi siiski täielikult ei rakendatud.

[[1775]]. aastal nimetas Venemaa keisrinna [[Katariina II]] ta ka [[Eestimaa kubernerikskuberner]]iks. Alates [[1783]]. aastast oli ta [[Balti kubermangudekubermangud]]e kindralkuberner ([[Tallinna asehaldurkond|asehaldur]]). Browne ajal moodustati [[Liivimaa kubermanguvalitsus]] (''Liefländische Gouvernements oder rigischen Statthaltershafts-Regierung''). Browne pooldas [[Balti erikord]]a, kuid samas püüdis ta parandada ka kubermangude lihtrahva olukorda. [[Baltisakslased|Baltisaksa]] mõisnike vastuseisu tõttu ei õnnestunud tal küll selles vallas eriti midagi korda saata. [[Asehalduskord|Asehaldusajal]] püüdis ta [[Tallinna asehaldurkond|Reveli asehaldurkonna]] ja [[Riia asehaldurkond|Riia asehaldurkonna]] Balti aadlikke ja keskvõimu lepitada.

[[1784]]. aastal otsustas ta uue maakonnakeskusena rajada Liivimaal, [[Võru]] linna, samuti pööras George Browne suurt tähelepanu infrastruktuuri[[infrastruktuur]]i arendamisele Liivimaal, tema initsiatiivil ja keisrinna rahastamisel valmis 1784. aastal [[Tartu kivisild]]. Eestimaal loodi [[Haapsalu kreis|Haapsalu]] ja [[Tallinna kreisikreis]]i vahele uue kreisina[[kreis]]ina [[Paldiski kreis]], [[Paldiski]] sai 1783. aastal linnaõigused. Browne on siiani vanimalt Eestit valitsenud ja ka vanimaks elanud Eestit valitsenud inimene:, ta suri ametis 94-aastaselt.