Erinevus lehekülje "Karula rahvuspark" redaktsioonide vahel

resümee puudub
P (Tühistati kasutaja 146.255.183.121 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Castellum.)
Rahvuspargi külastuskeskus asub [[Ähijärv]]e ääres. Rahvuspargi ja [[Karula kihelkond|Karula kihelkonna]] elanike ühendamiseks tegutseb 2001. aastast [[Karula Hoiu Ühing]].
 
Karula rahvuspargi olulised kaitseväärtused on pärandkultuurmaastikud, mis kohati (nt [[Lüllemäe]] läheduses) kujunesid mitme tuhande aasta jooksul. [[Kaika]] kandis, [[Rebasemõisa]]s, [[Mähkli]]s jt on umbes viimase kahe sajandi jooksul välja kujunenud [[Kagu-Eesti]]le iseloomulik maastikutüüp – [[hajuküla]] põllusiilude, metsatukkade, soolaikude, heinamaade[[heinamaa]]de ja [[talu]]dega.
 
Selle ala põliselanikud kõnelevad kohalikus [[murdekeel]]es.
[[File:Ähijärve küla.jpg|pisi|300px|[[Ähijärve]] küla]]
[[Pilt:Karula_vaade.jpg|pisi|300px|Karula rahvuspark. Vaade edelasse Rebasemõisa tornist]]
Karula rahvuspargi [[maastik]] on vaheldusrikas. Selle moodustavad külg külje kõrval või hajusalt paiknevad metsade ja niitudega kaetud [[kuppel (geoloogia)|kuplid]] ning sood[[soo]]d ja soostunud metsad[[mets]]ad, järved[[järv]]ed ja ojad[[oja]]d. Karula sood on väikesed. Mets katab üle 70% rahvuspargi territooriumist.
 
Rahvuspargis asub Karula kõrgustiku kõrgeim tipp – [[Rebasejärve Tornimägi]] (137 m üle merepinna).
10 722

muudatust