Redaktsioon: 26. detsember 2015, kell 19:38 redigeeri Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 26. detsember 2015, kell 19:45 redigeeri eemalda Andrus Kallastu (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 14 813 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
6. rida: ==Omaduse mõiste filosoofias== Kui [[asi]] on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et asjal on omadus olla nii- ja niisugune. Asjade [[kirjeldus\|kirjeldamiseks]] [[omistamine\|omistatakse]] neile omadusi. Näiteks kui õun on punane, siis õunal on omadus olla punane. 45. rida: # kõigil samasse klassi kuuluvatel objektidel on lõplik nimekiri samu omadusi, kuid vastava objektide klassi puhul võetakse arvesse vaid osasid neist omadustest. See võib viia samasse objektide klassi kuuluvate objektide vahel oluliste tähenduslike erinevusteni. # kõigil samasse klassi kuuluvatel objektidel on vähemalt potentsiaalselt lõpmatu nimekiri samu omadusi, kuid iga konkreetne objekt omab realiseerudes lõpliku arvu nendest omadustest. See tähendab, et samade omadustega objektide klass võib koosneda täielikult erinevate omadustega üksikobjektidest. ==Omaduse mõiste loodusteadustes== Loodusteadustes ja tehnikas kasutatakse sõnu 'omadus' ja 'suurus' sünonüümidena, ning omadused (suurused) jaotatakse * ekstensiivseteks (keha suurust iseloomustavateks), nagu mass, pikkus, kaal jne; * intensiivseteks (kehast sõltumatult materjali iseloomustavateks), nagu tihedus, kontsentratsioon, värvus, maitse jne.

Omadus: erinevus redaktsioonide vahel