Omadus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
1. rida:
{{See artikkel| räägib omadusest kõige üldisemas ja filosoofilises mõttes; keemiliste ainete omaduste kohta vaata artiklit [[Aine omadused]]; sõna spetsiifiliste tähenduste kohta vaata lehekülge [[Omadus (täpsustus)]]}}
Kui [[asi]] on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et asjal on '''omadus''' olla nii- ja niisugune. Asjade [[kirjeldus|kirjeldamiseks]] [[omistamine|omistatakse]] neile omadusi. ▼
'''Omadus''' (ladina keeles ''attributum'', ''proprietas'', ''qualitas''; inglise keeles ''property''; prantsuse keeles ''propriété'', saksa keeles ''Eigenschaft'') tähistab seda, mis on [[entiteet|entiteedile]] (sealhulgas näiteks [[isik]]ule, [[asi|asjale]] või ka teisele omadusele) omane.
Omadust võib mõista kui realiseerunud ühist tunnust, funktsiooni, atribuuti või kvaliteeti, mis eristab ühte objektide, protsesside, suhete, sündmuste, tegevuste, isikute vms klassi teisest. Omadus on seega kitsendus, mille kaudu on võimalik määrata kuulumine ühte või teise entiteetide klassi.
Sealjuures tehakse vahet [[konkreetsus|konkreetse]] asja [[konkreetne omadus|konkreetsel omadusel]] (näiteks punane on konkreetse punane õuna omadus, mis kuulub selle konkreetse õuna juurde) ja [[abstraktsel omadusel|abstraktsel omadusel]] (näiteks punasus kui omadus, mis ei kuulu ühegi konkreetse punase asja juurde).▼
Omadus ei pruugi olla väljendatav [[omadussõna]]ga ega kujutada endast [[kvaliteet]]i. Näiteks punasel õunal on ka omadus olla õun. ▼
Asja omadus on [[olemuslik omadus|olemuslik]] ehk essentsiaalne, kui ilma selle omaduseta ei saaks see asi olla see asi, mis ta on. Vastasel korral on omadus [[aktsidentaalne omadus|aktsidentaalne]]. ▼
▲Kui [[asi]] on nii- ja niisugune, siis öeldakse, et asjal on
Omadused ei ole ainult [[substants]]idel, vaid ka teistel [[entiteet]]idel. Näiteks on igal omadusel omadus olla omadus. Samuti võib näiteks punasel kui omadusel olla omadus olla hele.▼
Tehakse vahet
▲
* [[abstraktsel omadusel|abstraktsel omadusel]]: näiteks punasus kui omadus, mis ei kuulu ühegi konkreetse punase asja juurde.
▲Omadus ei pruugi olla väljendatav [[omadussõna]]ga ega kujutada endast [[kvaliteet]]i
Omadus on
▲
* [[aktsidentaalne omadus|aktsidentaalne]] ehk juhuslik, kui ilma selle omaduseta saaks asi olla ka teistsugune.
17. sajandi empirismis, mida esindas [[John Locke]], tehti vahet primaarsetel ja sekundaarsetel omadustel. Primaarseteks peeti mõõdetavaid omadusi nagu näiteks suurus ja vorm ning sekundaarseteks näiteks värvust ja maitset. Samas näiteks [[George Berkeley]] meelest on kõik omadused sekundaarsed, kuna omadused tekivad subjektiivse tunnetuse tulemusel. Tänapäeva filosoofias puudub üksmeel, millised omadused on essentsiaalsed ja millised aksidentaalsed. Essentsiaalseid omadusi tähistatakse traditsiooniliselt ka sõnaga '[[atribuut]]'.
▲Omadused
Omadused kuuluvad alati ühele entiteedile. Selles erineb omadus [[suhe|suhtest]], kuna suhe saab olla alati vähemalt kahe entiteedi vahel.
Entiteedil, mis on suhtes mõne teise entiteediga, on omadus olla selles suhtes.
Omaduse mõistega tegelevad põhiliselt [[ontoloogia]] ja [[epistemoloogia]].
Klassikalised seisukohad omaduste olemuse kohta:
* [[platonism|platonistlikus]] [[universaal]]ide [[realism]]is on omadused iseseisvad realiteedid, millest saavad osa üksikud entiteedid;
* ekstensionaalses [[partikularism]]is, mida esindas näiteks [[Willard Van Orman Quine]], on omadused tuvastatavad indiviidide hulkade abil;
* anti-realistlik esisukoht, mida esindab näiteks [[Nelson Goodman]], on, et omadusi pole iseenesest olemas;
* [[Sydney Shoemaker]]i kausaalne seisukoht on aga, et omadused määratakse kindlaks vaid erinevate kausaalsete rollide abil.
Ühe või enama sama omadusega objekte võib liigitada vastavasse objektide klassi. Kuid kuna teatud omaduse põhjal kindlaks määratud kahe või enama objekti sarnasus ei määra nende objektide sarnasust mõne teise omaduse põhjal, võib objekte teoreetiliselt liigitada kolmel viisil:
# kõigil samasse klassi kuuluvatel objektidel on lõplik nimekiri samu omadusi. See tähendab, et objektide klassi kuuluvaid objekte ei ole võimalik omavahel eristada ning need on [[identsus|identsed]].
# kõigil samasse klassi kuuluvatel objektidel on lõplik nimekiri samu omadusi, kuid vastava objektide klassi puhul võetakse arvesse vaid osasid neist omadustest. See võib viia samasse objektide klassi kuuluvate objektide vahel oluliste tähenduslike erinevusteni.
# kõigil samasse klassi kuuluvatel objektidel on vähemalt potentsiaalselt lõpmatu nimekiri samu omadusi, kuid iga konkreetne objekt omab realiseerudes lõpliku arvu nendest omadustest. See tähendab, et samade omadustega objektide klass võib koosneda täielikult erinevate omadustega üksikobjektidest.
==Vaata ka==
| |||