Eesti põllumajandus: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P +tabel |
|||
142. rida:
===Taasiseseisvunud Eesti===
[[Eesti taasiseseisvumine|Eesti Vabariigi taasiseseisvumise]] järel tabas Eesti põllumajandust mitu suurt vapustust. [[File:Taluniku majapidamine Läänemaa maastikus.jpg|thumb|Taluniku majapidamine Läänemaa maastikus]]Esiteks kaotas Eesti järk-järgult oma senise suurima turu Venemaal, kuna poliitiliste hõõrumiste ja piirivaidluste tõttu, aga ka sisepoliitilistel põhjustel kehtestas Venemaa toiduainete impordile Eestist mitmeid takistusi, samuti langes Vene tarbijate ostuvõime. Teiseks algatas Eesti valitsus omandireformi, mille käigus tagastati suur osa maadest ja hoonetest õigusjärgsetele omanikele, kellele või kelle esivanematele kuulus kinnisvara enne selle riigistamist 1940. aastal. Kolmandaks erastati senised riigimajandid, osalt lagundades need üksiktaludeks ja tagastades varasid omandireformi käigus, osalt aga ka tervikuna, tihti senisele juhtkonnale ning mitte just harva isegi majandi enese vara eest. Esimesed talud taastati 1988. aastal, 1992. aastaks oli registreeritud 8555 talu, millele kuulus kokku 218 867 ha maad.<ref name="8talu" />
Kõik see jättis põllumajandusele tugeva jälje. Investeeringuteks ei leidunud raha, tootlikkus ja efektiivsus langesid, samuti pärssis põllumajanduse arengut riiklik ideoloogia, mis toetas 1990. algul populaarset romantiliste väiketalude kuvandit "Pätsu-aegse Eesti Vabariigi" eeskujul. Nii ei eraldatud Eestis põllumajandusele 1998. aastani riiklikke toetusi. Põllumajanduse osatähtsus SKP-s langes, tootmise taastumine võttis aastaid aega. Nüüdseks on põllumajandus taandunud kolmandajärguliseks majandusharuks, Eestis valitseb teenusmajandus nagu teisteski arenenud lääneriikides.<ref name="Riigikogu">[http://www.riigikogu.ee/rito/index.php?id=11183&op=archive2 Eesti põllumajanduse konkurentsivõime: olukord ja tulevikuväljavaated] Riigikogu Toimetised</ref>
| |||