Noorlätlased: erinevus redaktsioonide vahel

'''Noorlätlased''' ([[läti keel]]es ''jaunlatvieši'') oli [[Läti]] liberaalse rahvusliku liikumise liikmed. Noorlätlaste liikumine kasvas välja 1850. aastatel tudengite ringist, midamille asutas [[Tartu Ülikool]]is [[Krišjānis Valdemārs]]. Liikumise tegevus oli suunatud saksa päritoluga [[parun]]ide vastu. Esialgselt kasutasid nimetust "noorlätlased" (saksa ''ein junges Lettland'') baltisakslased ja seda halvustavas mõttestähenduses, toetadesviidates poliitilisesellega poliitilis-kirjanduslikule liikumisele "[[Noor Saksamaa]]" (saksa ''Junges Deutschland'').

Noorlätlaste liikumise õitseaeg oli [[1862]].–[[1865]]. aastatel, kui [[Peterburi]]s ilmus ajaleht "[[Pēterburgas Avīžes]]". Selle ajalehe kaastöölised oligiolid liikumise ideoloogid. Ajakirjanikud astusid välja [[pärisorjus]]e ja baltisakslaste võimu vastu [[Baltimaad]]es vastu, nõudsid parunide eesõiguste hävitamist, kohtu- ja maareforme, talupojade õiguste laiendamist, omavalitsust ning lätlaste rahvuskultuuri arendamist.