Redaktsioon: 2. juuni 2015, kell 22:16 redigeeri Melilac (arutelu \| kaastöö) Administraatorid 54 055 muudatust P →‎Muinasaeg ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 12. detsember 2015, kell 22:30 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 131 muudatust →‎Połacki vürstiriik Uuem muudatus →
21. rida: Valgevenet (tänapäeva [[Vitebsk]]it ja [[Usvjatõ]]t) läbis ka [[muinasaeg]]ne [[kaubatee varjaagide juurest kreeklasteni]]. ===~~Połacki~~Polotski vürstiriik=== {{Vaata\|~~Połacki~~Polotski vürstiriik}}, ''[[Valgevene valitsejad]]'' [[11. sajand\|11.]]–[[12. sajand]]il toimusid Polotski vürstiriik (Połacki vürstiriigi) ja [[Kiievi suurvürstiriik\|Kiievi suurvürstiriigi]] vahel sagedased sõjaretked eesmärgiga allutada iseseisev Połacki vürstiriik Kiievi suurvürstiriigile. Aastatel 1044–1168 oli Polotski vürst [[Vseslav Brjatšislavitš]] (Усяслаў Брачыславіч, Всеслав Брячиславич, Всесла́в Чароде́й), kes oli ka (1068–1069) [[Kiievi suurvürst]]. Aastatel [[1044]]–[[1066]] ehitati ~~Połackis~~[[Połack]]is [[Püha Sofia katedraal]], märk iseseisvusest ja võimsusest, osa võimuvõitlusest [[Novgorodi Vabariik\|Novgorodi Vabariigi]] ja [[Kiievi suurvürstiriik\|Kiievi suurvürstiriigiga]], kus ehitati samuti [[Ida-Rooma]] [[Konstantinoopol]]i [[Hagia Sophia]] eeskujul [[Novgorodi Püha Sofia katedraal]] ja [[Kiievi Püha Sofia katedraal]]. Majanduslike sidemetega Skandinaaviaga seotud Polotski vürstiriigis oli seisulik rahvaesindus [[veetše]] ja riiki valitsev vürst valiti teiste vürstiriikide vürsti[[dünastia]]test analoogselt [[Novgorodi vabariik\|Novgorodi vabariigi]] ja hilisema [[Pihkva vürstiriik\|Pihkva vürstiriigiga]]. Enne [[Läänemere ristisõjad\|Läänemere ristisõdu]] kogusid [[Połacki vürst]]id andamit andamit neid ümbritsevatelt [[balti hõimud]]elt ([[žemaitid]], [[latgalid]] jt) ning vürstiriiki kuulusid ka osastisvürstiriigid: [[Jersika vürstiriik]], [[Koknese vürstiriik]]. [[Liivimaa ristisõda\|Liivimaa ristisõja]] algetapil, asudes levitama ristiusku [[Daugava]] jõe suudmes liivlaste seas, nõutas [[Üksküla piiskop]] [[Meinhard]] nõusolekut Połacki vürst Vladimir Vseslavitšilt. Liivimaa vallutamise käigus Riia piiskopi ja [[Mõõgavendade ordu]] poolt, püüdis Połacki vürst taastada oma mõjuvõimu liivlaste aladel (Daugava alamjooksul), tehes 1203. aastal sõjakäigu Riiale, kuid oli sunnitud [[1212]]. aastal sõlmima [[Riia piiskop]]iga leedulaste vastase liidulepingu ning loobuma taotlustest liivlaste aladele. [[1216]]. aastal kavandas vürst Vladimir Vseslavitš saarlastega [[Eestlaste muistne vabadusvõitlus#Sõjakäik Riiale\|ühist sõjakäiku Riiale]], kuid suri enne sõjakäiku. 31. rida: Kiievi-Vene riik ei olnud 12. sajandil stabiilse ja tugeva keskvõimuga riik ning sellest eraldus teisi riike. Suurvürstiriigi koosseisu olid selle lõpliku lagunemise ajaks jäänud Rostovi-Suzdali vürstiriik, Smolenski, [[Rjazani vürstiriik\|Rjazani]], [[Galiitsia-Volõõnia vürstiriik\|Galiitsia-Volõõnia]], Perejaslavli, Tšernigovi, Polotski, [[Turovi-Pinski vürstiriik\|Turovi-Pinski]] ja Novgorodi vürstiriik. [[1130. aastad\|1130. aastatel]] kujunes uueks slaavi vürstiriikide keskuseks [[Vladimiri-Suzdali vürstiriik]] (nimetatud ka Rostovi-Suzdali vürstiriigiks) keskusega [[Vladimir]]is. Selle riigi juhid olid [[Juri Dolgoruki]] ja [[Andrei Bogoljubski]]. Sinna läks üle suurvürsti tiitel ja kolis ka Kiievi kirikujuht metropoliit. Kiievi-Vene riigi lõpuks loetakse aastat [[1169]], kui vürstiriikide omavahelises sõjategevuses vallutas [[Andrei Bogoljubski]] Kiievi linna ja röövis selle varad. [[Pilt:Polska 1333 - 1370.png\|pisi\|Valgevene alad 1370. aastal]] ===Mongolite invasioon Euroopasse=== {{Vaata\|Mongolite invasioon Euroopasse}} , ''[[Mongolite invasioon Venemaale]]''

Valgevene ajalugu: erinevus redaktsioonide vahel