Redaktsioon: 10. detsember 2015, kell 21:06 redigeeri NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 140 muudatust Resümee puudub ← Vanem muudatus		Redaktsioon: 10. detsember 2015, kell 21:50 redigeeri eemalda NOSSER (arutelu \| kaastöö) Usaldatud kasutajad 90 140 muudatust Resümee puudub Uuem muudatus →
1. rida: [[File:Die deutschen Kaiser Otto der Große.jpg\|pisi\|]] [[Pilt:Otto I Manuscriptum Mediolanense c 1200.jpg\|thumb\|Otto I võit Itaalia kuninga [[Berengar II]] üle]]▼ [[File:Holy Roman Empire 1000 map-en.svg\|thumb\|Saksa-Rooma riik Otto I valitsusajal ja [[Konrad II (Saksa-Rooma keiser)\|Konrad II]] valitsusajal ca 1000. aastal]] '''Otto I''' (ka '''Otto Suur''') ([[912]]–[[973]]) oli [[Saksa kuningas]] alates [[936]] ja [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] [[Saksa-Rooma keiser\|keiser]] ~~alates~~ [[962]]–[[973]]. ~~==Elu==~~ Otto I isa oli Saksa (Ida-Frangi) kuningas [[Heinrich I (Saksa kuningas)\|Heinrich I]]. Ta krooniti 7. augustil 936. aastal [[Aachen]]is isa järglasena kuningaks.<ref>Schmoeckel, Reinhard. Bevor es Deutschland gab. Expedition in unsere Frühgeschichte – von den Römern bis zu den Sachsenkaisern. Bergisch Gladbach, 2002. Lk. 786.</ref> ▼ ▲Otto I isa oli Saksa (Ida-Frangi) kuningas (919–936) [[Heinrich I (Saksa kuningas)\|Heinrich I]]. Ta[[Saksi hertsogkond\|Saksi]] [[Saksi hertsog\|hertsog]] Otto krooniti 7. augustil 936. aastal [[Aachen]]is, isa järglasena [[Saksa kuningas\|Saksa kuningaks]].<ref>Schmoeckel, Reinhard. Bevor es Deutschland gab. Expedition in unsere Frühgeschichte – von den Römern bis zu den Sachsenkaisern. Bergisch Gladbach, 2002. Lk. 786.</ref> Otto kindlustas riigis oma võimu laiendades selleks kiriku ja piiskoppide võimu ning laiendas nende õigusi nende võimualadel, saavutades nende toe võitluses riigi [[aristokraatia]], [[hertsog]]itega. Otto nimetas ise ametisse piiskoppe ja abte ning nimetas kirikutegelasi riiklikesse ametitesse.▼ ==Saksa kuningana== Otto I järkas riigi territooriumi laiendamist, vallutusretkedega [[polaabid]]e aladele (hilisema [[Pommeri]] aladel) ning moodustas vallutatud aladel 2 uut piiri[[Mark (territoorium)#Hilisemad keskaegsed margid\|mark]]i ja ristiusu levitamiseks uutel aladel [[968]]. aastal [[Magdeburgi peapiiskopkond\|Magdeburgi peapiiskopkonna]]. ▼ ▲Otto kindlustas ~~riigis~~[[Saksamaa kuningriik\|Saksamaa kuningriigis]] oma võimu laiendades selleks kiriku ja piiskoppide võimu ning laiendas nende õigusi nende võimualadel, saavutades nende toe võitluses riigi [[aristokraatia]], [[hertsog]]itega. Otto nimetas ise ametisse piiskoppe ja abte ning nimetas kirikutegelasi riiklikesse ametitesse. ▲Otto I järkas ~~riigi~~kuningriigi territooriumi laiendamist, vallutusretkedega [[polaabid]]e aladele (hilisema [[Pommeri]] aladel) ning moodustas vallutatud aladel 2 uut piiri[[Mark (territoorium)#Hilisemad keskaegsed margid\|mark]]i ja ristiusu levitamiseks uutel aladel [[968]]. aastal [[Magdeburgi peapiiskopkond\|Magdeburgi peapiiskopkonna]]. Ta võitis [[955]] [[Lechi lahing]]us [[Ungari vürstiriik\|ungarlasi]], tehes sellega lõpu nende rüüstamistele [[Kesk-Euroopa]]s. [[Ungarlased]] jäid paikseks ning kristianiseerusid [[10. sajand\|järgneva sajandi]] jooksul.▼ ▲Ta võitis [[~~955~~Saksamaa kuningriik]]i [[~~Lechi~~Švaabimaa ~~lahing~~hertsogkond\|Švaabimaa]]usle tunginud [[Ungari vürstiriik\|ungarlasi]] [[955]] [[Lechi lahing]]us, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele [[Kesk-Euroopa]]s. [[Ungarlased]] jäid paikseks ning kristianiseerusid [[10. sajand\|järgneva sajandi]] jooksul. Pärast seda läks Otto [[Itaalia ajalugu#Saksa-Rooma riik\|Itaalia]]sse, kus taastas korra ja stabiilsuse. Aastal 951 oli [[Saksa kuningas]] Otto I abiellunud viimase Itaalia kuninga [[Lothar II (Itaalia)\|Lothar II]] lese [[Adelheid]]iga ja võttis [[Pavia]]s [[Lombardia raudkroon]]i rivaalitseva [[Ivrea]] markkrahvi [[Berengar II (Itaalia)\|Berengari]] eest. Kui aastal 960 ründas Berengar [[Kirikuriik]]i, vallutas paavst [[Johannes XII]] kutsutud kuningas Otto Itaalia kuningriigi. Ta võttis endale ka [[Itaalia kuningas\|Itaalia kuninga]] tiitli ja sellest ajast alates olid [[Itaalia kuningas\|Itaalia kuningad]] alati ka Saksa kuningad ja Itaaliast sai seega [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] osastiskuningriik. Et ta nõustus hakkama ka [[paavst]]i ja [[kirik]]u kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto 2. veebruaril 962 [[Rooma]]s [[Saksa-Rooma keiser\|Saksa-Rooma keisriks]]. Sellega pandi alus [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigile]], mis kestis 844 aastat, [[1806]]. aastani.▼ ==Saksa-Rooma keisrina== ▲[[Pilt:Otto I Manuscriptum Mediolanense c 1200.jpg\|thumb\|Otto I võit Itaalia kuninga [[Berengar II]] üle]] ▲~~Pärast seda läks Otto [[Itaalia ajalugu#Saksa-Rooma riik\|Itaalia]]sse, kus taastas korra ja stabiilsuse.~~ Aastal 951 oli [[Saksa kuningas]] Otto I abiellunud viimase Itaalia kuninga [[Lothar II (Itaalia)\|Lothar II]] lese [[Adelheid]]iga ja võttis [[Pavia]]s [[Lombardia raudkroon]]i rivaalitseva [[Ivrea]] markkrahvi [[Berengar II (Itaalia)\|Berengari]] eest. Kui aastal 960 ründas Berengar [[Kirikuriik]]i, vallutas paavst [[Johannes XII]] kutsutud kuningas Otto [[Itaalia ajalugu#Saksa-Rooma riik\|Itaalia]] [[Itaalia kuningriik (keskaegne)\|kuningriigi]]. Ta võttis endale ka [[Itaalia kuningas\|Itaalia kuninga]] tiitli ja sellest ajast alates olid ~~[[Itaalia kuningas\|~~Itaalia kuningad]] alati ka Saksa kuningad ja Itaaliast sai seega [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigi]] osastiskuningriik. Et ta nõustus hakkama ka [[paavst]]i ja [[kirik]]u kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto 2. veebruaril 962 [[Rooma]]s [[Saksa-Rooma keiser\|Saksa-Rooma keisriks]]. Sellega pandi alus [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigile]], mis kestis 844 aastat, [[1806]]. aastani. Et ta nõustus hakkama ka [[paavst]]i ja [[kirik]]u kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto 2. veebruaril 962 [[Rooma]]s [[Saksa-Rooma keiser\|Saksa-Rooma keisriks]]. Sellega pandi alus [[Saksa-Rooma riik\|Saksa-Rooma riigile]], mis kestis 844 aastat, [[1806]]. aastani. [[973]]. aastal, vahetult enne oma surma kutsus Otto I [[Quedlinburg]]is kokku [[Riigipäev]]a. Sinna saabusid ka [[Poola kuningriik\|Poola]] valitseja [[Mieszko I]] ja [[Tšehhi kuningriik\|Böömimaa]] [[Böömimaa valitsejate loend\|valitseja]] [[Boleslav I]] ning isegi [[Bütsants]]i aadlikke. Otto esitles seal rahvale oma uut miniat, Bütsantsi printsessi [[Theofano]]t, kelle abielu Otto I poja [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)\|Otto II]]-ga pidi sümboliseerima ida ([[Ida-Rooma keisririik]]) ja lääne ([[Lääne-Rooma keisririik]]) impeeriumi vastastikust tunnustamist ja rahu. 19. rida ⟶ 23. rida: ==Viited== {{viited}} {{commonskat\|Otto I, Holy Roman Emperor}} <center> {{algus}}

Otto I (Saksa-Rooma keiser): erinevus redaktsioonide vahel