Kontrapunkt: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
113. rida:
''Cambiata''ks nimetatakse neljanoodilist motiivi, mis koosneb allapoole suunalisest sekundist, tertsist ja ülespoole suunalisest sekundist. Selline figuur on 16. sajandi muusikas väga tavaline ning lubab kontrapunkti reeglitesse mitmeid erandeid. Näiteks on ''cambiata'' figuuri kasutamisel lubatud hüppamine dissonantsile.<ref name="Üheksakümne kaheksas" />
 
==MõistedMõisteid==
 
*Arsis – rõhuline taktiosa.<ref name="Üheksakümnes">Jeppesen lk 90</ref>
*Dissonants – ebakõla; range kontrapunkti reeglite alusel loetakse dissoneerivateks intervallideks sekundeid, septimeid, [[noon]]e ning kõiki vähendatud ja suurendatud intervalle. Kahehäälsuse puhul on dissoneerivaks intervalliks veel puhas kvart.<ref>Jeppesen lk 227</ref>
*Konsonants – heakõla; jaguneb kontrapunkti reeglite alusel täielikuks ja mittetäielikuks konsonantsiks.<ref name="Kahesaja kahekümne kuues" />
[[Pilt:Verdeckte Parallelen2.JPG|thumb|Varjatud paralleelsed kvindid ja oktavid. Kolmandas ja neljandas taktis olevad käigud pole keelatud, kuna kaks häält ei kaugene teineteisest]]
 
*Mittetäielik konsonants – kooskõla, kus häälte vahel moodustub intervall väike või suur terts, sekst või teetsim.<ref name="Kahesaja kahekümne kuues" />
*Arsis [[arsis]]: rõhuline taktiosa.<ref name="Üheksakümnes">Jeppesen lk 90</ref>
*Pidedissonants – dissonants, mis tekib rõhulisel taktiosal kahe hääle vahel pärast seda, kui üks neist on pidekaarega üle rõhulise taktiosa veetud.
* [[augmentatsioon]]
*Thesis – rõhutu taktiosa.<ref name="Üheksakümnes" />
* [[autentne fuuga]] ehk [[fugam autenticam]]
*Täielik konsonants – kooskõla, kus häälte vahel moodustub intervall puhas priim, kvint või oktav.<ref name="Kahesaja kahekümne kuues" />
* [[cantus firmus]]
*Varjatud paralleelsed kvindid – olukord, kus kaks häält liiguvad ühes suunas, kaugenevad teineteisest ning moodustavad pärast liikumist kvindi.
* [[color]]
*Varjatud paralleelsed oktavid – olukord, kus kaks häält liiguvad ühes suunas, kaugenevad teineteisest ning moodustavad pärast liikumist oktavi.
* [[comissura cadens]] ehk [[transitus regularis]]
* [[comissura directa]] ehk [[transitus irregularis]]
* [[comissura]] ehk [[transitus]]
* [[diminutsioon]]
*Dissonants [[dissonants]]: ebakõla; range kontrapunkti reeglite alusel loetakse dissoneerivateks intervallideks sekundeid, septimeid, [[noon]]e ning kõiki vähendatud ja suurendatud intervalle. Kahehäälsuse puhul on dissoneerivaks intervalliks veel puhas kvart.<ref>Jeppesen lk 227</ref>
* [[ebasümmeetriline lõputa kaanon]]
* [[ekspositsioon (fuuga)]]
* [[ennetav vastak]]
* [[fiktiivhääl]]
* [[fuuga teema pea]]
* [[fuuga teema]]
* [[fuuga]]
* [[fuugakontrapunkt]] ehk [[contrapunctus fugatus]]
* [[gambiatakäik]]
* [[heterofoonia]]
* [[hilinev vastak]]
* [[hokett]] ehk [[hoquettus]]
* [[horisontaalselt liikuv kontrapunkt]]
* [[imitatsioon]]
* [[inventsioon]]
* [[irregulaarne fuuga]] ehk [[fugam irregularem]]
* [[isorütmika]]
* [[juht (fuuga)]] ehk [[dux]]
* [[kaanon]]
* [[kaanonlik sekvents]]
* [[kahendatav kontrapunkt]]
* [[kaunistatud kontrapunkt]] ehk [[contrapunctus floridus]] ehk [[contrapuntus fractus]]
* [[kodett]] ehk [[codetta]]
* [[konkreetne fuuga]] ehk [[fugam concrizantem]]
*Konsonants [[konsonants]]: heakõla; jaguneb kontrapunkti reeglite alusel täielikuks ja mittetäielikuks konsonantsiks.<ref name="Kahesaja kahekümne kuues" />
* [[kontrapunkt]]
* [[lihtne kontrapunkt]] ehk [[contrapunctus simplex]]
* [[liitkontrapunkt]]
* [[lõpetatud kaanon]]
* [[lõputa kaanon]]
* [[mikropolüfoonia]]
*Mittetäielik konsonants[[mittetäielik konsonants]]: kooskõla, kus häälte vahel moodustub intervall väike või suur terts, sekst või teetsim.<ref name="Kahesaja kahekümne kuues" />
* [[osafuuga]] ehk [[sciolta]]
* [[ostinaato]] ehk [[ostinato]]
* [[otsene fuuga]] ehk [[fugam rectam]]
* [[peegel]] ehk [[inversioon]]
* [[permutatsioonfuuga]]
* [[pide]]
* [[pideahel]]
*Pidedissonants [[pidedissonants]]: dissonants, mis tekib rõhulisel taktiosal kahe hääle vahel pärast seda, kui üks neist on pidekaarega üle rõhulise taktiosa veetud.
* [[plagaalne fuuga]] ehk [[fugam plagalem]]
* [[polüfoonia]]
* [[polüfooniline koraalitöötlus]]
* [[polüfooniline prelüüd]]
* [[püsiv vahemäng]] ehk [[püsiv intermeedium]]
* [[püsiv vastak]]
* [[range stiil]] ehk [[Palestrina stiil]]
* [[reaalne saatja]] ehk [[reaalne comes]]
* [[reeglipärane kontrapunt]] ehk [[contrapunctus compositus]]
* [[repriis (fuuga)]]
* [[ritšerkaar]] ehk [[ricercar]]
* [[saatja (fuuga)]] ehk [[comes]]
* [[seotud kontrapunkt]] ehk [[contrapunctus ligatus]]
* [[stretto (fuuga)]]
* [[sünkopeeritud kontrapunkt]] ehk [[contrapunctus syncopatus]]
*Täielik konsonants[[täielik konsonants]]: kooskõla, kus häälte vahel moodustub intervall puhas priim, kvint või oktav.<ref name="Kahesaja kahekümne kuues" />
* [[talea]]
* [[tavaline fuuga]] ehk [[fugam propriam]] ehk [[fugam regularem]]
*Thesis [[thesis]]: rõhutu taktiosa.<ref name="Üheksakümnes" />
* [[tonaalne saatja]] ehk [[tonaalne comes]]
* [[töötlus (fuuga)]]
* [[topeltkontrapunkt]] ehk [[contrapunctus duplex]]
* [[totaalfuuga]] ehk [[reditta]]
* [[vaba kontrapunkt]] ehk [[contrapunctus solutus]]
* [[vaba stiil (kontrapunkt)]]
* [[vahemäng (fuuga)]] ehk [[intermeedium]]
* [[vähikäik]] ehk [[retrograad]]
* [[valeburdoon]] ehk [[falso bordone]]
*Varjatud [[varjatud paralleelsed kvindid]]: olukord, kus kaks häält liiguvad ühes suunas, kaugenevad teineteisest ning moodustavad pärast liikumist kvindi.
*Varjatud [[varjatud paralleelsed oktavid]]: olukord, kus kaks häält liiguvad ühes suunas, kaugenevad teineteisest ning moodustavad pärast liikumist oktavi.
* [[värviline kontrapunkt]] ehk [[contrapunctus coloratus]]
* [[vastak]]
* [[vastufuuga]] ehk [[fugam contrariam]]
* [[vastus]] ehk [[comes]]
 
==Välislingid==