|
Noormehe esimene töökoht oli juuksurisalongis, kus ta pidi habemeajamist soovivate klentide põski vahuga katma, seejärel pühkis ta varieteeteatris pärast vaatemängu põrandaid ja sai komöödiates mängida ka tillukesi tummrolle.
===Näitlejana===
[[USA]]-sse saabus ta esimest korda [[1910]] [[impressaario]] [[Fred Kamo]] trupiga, mis koosnes noortest koomikutest. Kamot on nimetatud tordiga-näkku-nalja leiutajaks. [[1912]] naasis trupp Inglismaale, aga juba 5 kuud hiljem oktoobris sõitis teisele tuurile USA-sse ja [[1913]]. aasta lõpul lahkus trupist, et hakata filminäitlejaks koomilistes lühifilmides.
Chaplin töötas kiiresti välja Hulkuri, tegelase, keda ta paljudes filmides mängis. Sellega saabus kiiresti Chaplini ülemaailmne kuulsus.
Chaplin polnud rahul töötamisega teiste käe all. Ta tundis, et ei saa teha niisuguseid filme nagu talle meeldib. Koos teiste sama probleemi käes olevate näitlejatega, nimelt [[David Griffith]]i, [[Douglas Fairbanks|Douglas Fairbanksi]] ja [[Mary Pickford|Mary Pickfordiga]] asutas ta filmikompanii [[United Artists]]. See osutus äriliselt üsna edukaks ja tagas Chaplini vabaduse filmide tootmisel. Chaplin töötas United Artistsi juhatuses kuni [[1950. aastad|1950. aastate]] alguseni.
United Artistsis tehtud filmid muutusid varasematega võrreldes pikemaks ja harvemaks: enne valmis igal aastal palju filme, nüüd tuli üks film mitme aasta kohta. Kuid just nende filmide põhjal ongi Chaplin tänapäeval kõige tuntum: "[[Kullapalavik (film)|Kullapalavik]]" ([[1925]]), "[[Tsirkus (film)|Tsirkus]]" ([[1928]]), "[[Suurlinna tuled (film 1931)|Suurlinna tuled]]" ([[1931]]), "[[Moodsad ajad]]" ([[1936]]) ja "[[Suur diktaator]]" ([[1940]]).
[[Helifilm|Helifilmi]] tulekuga ei läinud Chaplin kohe kaasa, erinevalt näiteks [[Walt Disney|Walt Disneyst]]. Ka [[Värvifilm|värvifilmiga]] ei läinud Chaplin kaua aega kaasa, erinevalt Disneyst. Chaplin tundis, et vaatajad ei võta Hulkurit enam omaks, kui see rääkima hakkab. Viimane film Hulkuriga peaosas, "Suurlinna tuled", valmis 1936 ja see oli endiselt tummfilm, kuigi Chaplin lisas sellele endakirjutatud taustamuusika.
Ühelgi Chaplini [[Tummfilm|tummfilmil]] ei olnud [[Stsenaarium|stsenaariumi]], kõik nad [[Improvisatsioon|improviseeriti]] etteantud teemal. Seetõttu võis filmi sisu töö käigus muutuda ja juba filmitud stseene tuli korduvalt muudetud kujul ümber vändata, sest nad oleksid muidu filmi teisenenud sisuga vastuollu läinud. Sedamööda, kuidas võtete käigus tekkis uusi ideid, tuli stseene lisada, muuta ja välja jätta. Peale selle oli Chaplin perfektsionist. Ta võis sama stseeni filmida kümneid kordi, isegi sada korda, enne kui sai kaadrid, mida ta tahtis. Kõik see venitas võtteperioodi. Sel põhjusel suutis Chaplin [[1920. aastad|1920. aastatel]] valmis teha ainult 3 filmi, aga teistest koomikutest [[Harold Lloyd]] 12 ja [[Buster_Keaton]] veelgi rohkem. Kuigi kõik Chaplini filmid olid rahalises mõttes edukad, teenis Lloyd siiski kokkuvõttes sel ajal temast rohkem.
Chaplin oli [[Vasakpoolsus|vasakpoolsete]] vaadetega. [[Makartism|Makartismi]] ajal kahtlustati, et Chaplin on sala[[Kommunist|kommunis]]t. Chaplin ei võtnud USA [[Kodakondsus|kodakondsust]], kuigi ta USA-s aastakümneid elas ja töötas, vaid jäi [[Suurbritannia]] alamaks. USA-sse sisenemiseks vajas ta [[Viisa|viisat]]. [[1952]] sõitis Chaplin Suurbritanniasse oma uue filmi "[[Rambivalgus]]" esietendusele ja talle ei antud enam sissepääsuluba USA-sse. Ta asus elama [[Šveits|Šveitsi]] ja seal elas ta surmani. Alles 20 aastat hiljem, 1972 lubati tal taas USA-sse siseneda.
Ta näitles 83 filmis ning osales iseendana kahes ja iseenda kehastajana ühes filmis.
===Näitlejana===
| 